Aabits ja lugemik täiskaswanutele [PDF]

Zitiervorschau

w/M. Koigi maade töölised, ühinege!

Aabits ja lugemik täiskaswanutele Kollekiiiwselt kokkusäädnud

Jul. Laane, A. Wardjas, G. Waino

BCEPOCCHftCKAH HPE3B. KOMMCCHfl N0 JIMKB. HErPAMOTHOCTH nPH rjiABnoJiHTnpocBETE MOCKBA, 1924

jt.ii**Kõigi maade töölised, ühinege!

Aabits ja lugemik täiskaswanutele Kollektiiwselt kokku säädnud

Jul. Laane, A. Wardjas, G. Waino /\n$24

fr

OS 8 3 4

H»^^^

BCEPOCCMMCKA5I 4PE3B. KOMMHCHJ1 N0 JIMKB. HErPAMOTHOCTH nPH rJIABnOJIHTTIPOCBETE ::

MOCKBA, 1924

::

£08.A£

Eesti Kirjastuse Ühisuse trükk — Leningradis, 1924

TunoipaipHH „KoMHHTepH" TocyÄapcTBeHHoro H3ÄaTe^bCTBa, /IenHHrpaÄi EKaiepHHrocpcKHH npocneife 15517.

Tnpa>i< 5000 3K3. — 4 jiHCTa.

Õpetajale. Nõukogu-Wenemaa haridusasutustel seisab ees suur ülesanne: kirja, oskamatuse likwideerimine täieealine keskel. Töö on kibedasti käimas. Wenemaal on kaunis suur arw eestlasi-töölisi, kes mitmel pool laialipillatult ehk asundustes omale elukohad walinud. Nende keskel on kirjaoskamatuid, kellel omal ajal wõimalus õppimiseks puudus. Käesolew raamatuke ongi nende tarwis määratud.! Aabitsa ja lugemiku kokkusäädmisel oleme püüdnud seisukohalt wälja minna, et ta pääasjalikult maatöölise ja wäikemaapidaja tarwis määratud ja nende huwide piirkonnale wastaks, kuid ka linnatöölisele kohane oleks, kes maa elust weel lõpulikult lahti pole kistud. Oleme ju meie uute metoodide tarwitusele wõtmisel ikka wäga tagasihoidlikud olnud, sest meid endid on teiste metoodide järele õpetatud, samuti oleme aastaid endiste õpewiiside järele ise töötanud. Kuid käesolewal juhtumisel ei tule õpetajal mitte üksi metoodilisest küljest, waid ka auditooriumi poolest hoopis teisemates oludes töötada. Opetöö kirjaoskamatuse likwideerimise alal läheb suuresti lahku harilisest klassi tööst lastega. Kõige päält peab tähelpanu pöörama sellele asjaolule, et [täieealise waimuelu suuresti lahku läheb lapse omast. Sellepärast nõuab töö täieealistega ka teistsugust tööwiisi. Lapse waimuelu iseäraldused on lapsele omane huwi ja uudishimu kõige uue tundmatu wastu. Täieealist selle wastu huwitab kõige rohkem see, mis kuidagi tema elukogemuste sisuga seotud on. Õppimise protsess seisab huwi arenemises kõige uue wastu. Kirjaoskamatul puudub wormilik arenemine. Mida wanem kirjaoskamatu, seda raskem on teda õppimises kaasa tõmmata. Kirjaoskamine iseenesest ei kujuta täieealisele midagi iseäralikult huwitawat. Ta huwitab täieealist sedawõrd, kuiwõrd ta tema elukogemuste sisuga seotud on. Last aga huwitab kirjaõppimise protsess iseenesest. Siit tuleb järeldada, et täieealistega töötamisel, pääle sunduse weel teisi täiendawaid põhjusi töö kergendamiseks peab olema. Selleks pääpõhjuseks peab olema kirjaõppimise ühendus õppija enese elukogemustega. Ühendus seisab nimelt materjaalis. Siit kerkib esile materjaali walimise põhimõte. Ainult tuttawa materjaali käsitamisel wõib tarwilikke tagajärgi saawutada. Nii näeme, et tarwiliku ja kohase materjaali walimine täieealisel palju tähtsamat osa etendab, kui laste juures. Materjaali walikust oleneb töö edu, õieti kogu töö tulemused. Sellest seisukohast wäljaminnes wõib ka teisi järeldusi teha — nii materjaali kui ka metoodi suhtes. Laps on huwitatud igast häälikust, 1*

—

4

tähest, — sisu pole talle tähtis, kuna täieealine kirjaoskamatu hoopis wastupidi nõuab, et temal materjaal sisulikult tegeliku elu tarwidustega lähedalt seotud peab olema. Täieealine pole weel teoreetilise tööga harjunud. Meie arwates peab iseäranis käesolewal ajal materjaali sisusse ühiskondlikpoliitiline ollus sisse wiidama. Siin oleme katsunud poliitilist silmapilku eestlaste elu iseäraldustega siduda. Suurem osa wäljarännanutest, kellena esineb enamus siinsetest eestlastest, on endised mõisamoonakad, popsnikud, wäikemaapidajad. Sellepärast jäimegi peatama niisuguste lausete juure, nagu „meie põld — meie wili", „ mõisniku põld — mõisniku wili". Mõisa, mõisnik ja õpetaja käiwad punase joonena S. N. W. Liidus asuwate eestlaste elust läbi. Täieealisele on tähtis kompleksne õpetamise wiis, mis waba kunstlikust jaotamisest üksikuteks asjadeks. Nõndanimetatud Ameerika õpewiis on kirjaoskamatuse likwideerimise õpetöö juures kõige kohasem, sest see on 'terwete kujunduste, lausete metood, mida nii wõib walida ja korraldada, et nad täieealise inimese elu kogemustega ja harjumustega lähedalt seotud oleks. Selles õpewiisis on sisu just keskpunktiks. Ameerika õpewiisi juures on meil juba algusest pääle sisurikas materjaal. See on tähtsamatest faktoritest. Siit edasi minnes tuleme järeldusele, et täieealisega töö põhimetoodiks peab analüütiline, mitte sünteetiline metood olema, nagu see harilikult laste juures on. Arusaadaw, et selle juures küllalt suurt rõhku tuleb õppija loomewõimele ja isetegewusele panna. Teame, et osa endiseid õpetajaid, nagu eelpool rääkisime, mitte üksi aabitsas käsitatud metoodiga, waid ka ta aluseks wõetud materjaaliga wast leppida ei taha. Siin põrkame meie tihti ideoloogiliste lahkuminekutega kokku, sest „endised" õpetajad, muidugi, ei taha leppida aabitsas aluseks wõetud ühiskondlik-poliitilise sisuga. Nad unustawad ära, et tehniliselt on kirjaoskamatuse likwideerimine ainult abinõuks ja eeltööks poliitilise kirjaoskamatuse kaotamiseks, mida käesolewal juhtumisel pääasjalikult kätte saada püütaksegi. Ometi pole käesolewal ajal ühegi aabitsa kokkusäädmisel kohasemat ainet, kui poliitiline, sest see seisab meil kõigil kõige lähemal. Wäljaspool poliitikat ei sünni praegu midagi. Sisuliste nõuete kohaselt ei wasta meie teades senistest eestikeelsetest raamatutest ükski nendele nõuetele, pääle Mägi lugemiku koolidele ja Kl. Wallneri aabitsa lastele. Käesolewas aabitsas tarwitatud metoodi järele püütakse juba algusest pääle õppijat harjutada terwet sõna ära õppima. Esiteks jaotatakse lause üksikuteks sõnadeks ja paigutatakse wahetamise teel sõnad teistele kohtadele. Selle järele jaotatakse sõnad silpideks (analüüs). Pääle selle sünnitatakse saadud silpidest kõik wöimalikud uued sõnad (süntees). Alles selle järele neljandal tunnil asume üksikute tähtede eraldamisele ja nende kokku liitumisele. Kirjutamist algame ka samuti neljandal tunnil.

Töö eesmärgiks peab algusel olema lugemise „saladuse" kätteõppimine, mispärast kirjutamise ka edasi oleme lükanud. See ei tähenda weel, et meie ka esimesel neljal tunnil kirjutamist õppimisele abiks ei wõta, kuid siin tuleb seda waadelda, kui abinõu selleks, et trükitähtede kopeerimisega liigutuste abil terwete sõnade, silpide ja tähtede kujusid kindlamini meeles pidada. Esimene tund wõiks umbes järgmiselt kujuneda: alguses tuleb jutuajamise kõneaine pildile üle kanda ja selle juures ühenduses põllu, wilja ja jõuga hüüdsõnani jõuda „meie põld — meie jõud". Selle järele loeb õpetaja kuuldawalt kogulause, jaotab ta ühes õppijatega üksikuteks sõnadeks ja otsib need ühes õppijatega trükitud lausest ülesse. Selle järele asub teise lause juure, kus üksikud sõnad wahetatud ja teisele paigutatud, misjuures õppijad nad leidma peawad. Selle järele toimetab ta samuti kolmandama ja neljandama lausega. Nüüd wõib ka raamatu teistelt weergudela lasta õppijatel need sõnad üles otsida. Alles selle järele, kui õppijad sõnade kujud kindlasti on kätte omandanud, wõib sõnade silpideks jaotamisele asuda, mis küll koguni teiseks tunniks oleks wõinud jääda. Üleüldse peab teraselt silmas pidama, et õppijad eelmise tunni kindlasti kätte on omandanud. Jutustuses tuleb katsuda kõige kindlamini elementaarset poliitilise kirjaoskamatuse kaotamise sihti silmas pidada. Esimese tunni läbiwõtmisel peab püüdma anda õpilastele wõimalikult rohkem isetegewust ja sellepärast on tarwilik, et esimese lause omandamise järele neile paberi ribadele kinnitatud liikuwast aabitsast kokkusäetud hüüdsõna sõnad kätte antakse. Siin peab silmas pidama, et liikuwa aabitsa trükitähed raamatu tähtedega sarnased oleksid. Nendest üksikutest sõnadest säädku õppijad ise laused kokku, sõnade järjekorda kõigil wõimalikkudel wiisidel wahetades ja ümberpaigutades. Selle järele lastakse õppijatel trükitud sõnad maha kopeerida ja neid lugeda. Peetagu silmas, et tähed õieti joonistatakse ja õigest otsast pääle hakatakse. Silpide mahajoonistamist pääle selle ette wõtta, kui nende sõnade silpideks jaotamine ära on õpitud. Sõnade silpideks jaotamist on kõige parem nii toimetada, et õpetaja liikuwast aabitsast kokkusäetud sõna paberiribal tähtedega poolt wäljaspool hoides oma huulte kohale tõstab, säält pahemalt paremale poole edasi tõmbab ja igat silpi selle juures hääldab. Siis murtakse riba silbi wahekohalt pooleks ja näidatakse neid waheldumisi, sellejuures igat silpi hääldades j a sedasama ka õpetajatelt nõudes. Selle järele, kui kõik hüüdsõna silbid kätte on omandatud ehk ka nende omandamise käigus, wõib saadud silpidest uute sõnade sünnitamisele asuda. See silmapilk on õppimises wäga tähtis, sest korralikul läbiwiimisel üllatab uue sõna leidmine harilikult igat õppijat. Arwuteaduse elementaarseks läbiwõtmiseks oleme numbritega tutwustärnist juba esimeselt leheküljelt pääle hakanud (Araabia ja Rooma numbrid). Edaspidi tuleks numbrite kätteõppimist tundide järjekorra numbritega, õpilaste arwu registreerimisega jne. süwendada. Töö laiendamisest arwuteaduse õppimiseks ei kawatse meie siinkohal pikemalt kõnelda, sest see wiiks meid liig pikale. Igatahes kordame, et töö wiljakuse huwides iga

—

6

—

tund kõige kindlamini tuleb kätte õppida, enne kui järgmise juure edasi minna. Aabitsa osa on 14 tunni tarwis kawatsetud, kuid ei tee wiga, kui selleks 20 tundi ära kulub. Lugemiku osas on wõrdlemisi wähe materjaaii ja seda tuleb ajalehtede lugemisega ja teiste raamatute tarwitamisega täiendada. Samuti ei tohi aabitsa osa läbiminemisel plakaate ja seinakuulutusi silmast lasta. Küsimuste ja näpunäidete andmises jutustuste puhul oleme meelega tagasihoidlikud olnud, sest kardame sellega pääletikkuwaks saada ja õpetaja isetegewusele ja loomewõime awaldumisele ainult takistusi teha.

Toimetajad.

—

7

—

meie pöid—meie jõud meie jöud-meie pöid meie jõud — teie jõud teie pöid — teie jotid JUTUSTUS: Mis näete sellel pildil? Kelle päralt on nüüd poid?

—

8

—

mõisniku põld —mõisniku wili mõisniku wili —mõisniku põld mõisnikul oli põld mõisnikul oli wili põld ja wili oli mõisnikul põld ja wili oli mõisniku jõud meie põld ja meie wili need on meie jõud JUTUSTUS: Kes elas enne mõisas! Kes kartwad nüüd mõisa põlda. ARWAMINE: wõttes.

— kuni 10, tüki sisu kohaselt ülesandeid

mõisnikul oli jõud ja teadus mõisnikul oli wõim ja seadus talumehel oli töö ja higi talumehel oli orjus ja ike ta-lu-me-hel o-li or-jus ja i-ke ta-lu-me-hel o-li töö ja hi-gi

mõisniku wõim ja teadus oli talumehele seadus mõisnikul mõisnikul mõisnikul talumehel talumehel

oli maa ja teadus oli wõim ja seadus ei ole enam maad ega wõimu on maa ja seadus on jõud ja teadus.

Jutustas: Kes haris mõisnikule maad? Kuidas laskis mõisnik oma maad harida? Mispärast ei olnud talumehel wõimalik niiwiisi oma maad harida {agronoomia, masinad, kunstsõnnikjne.)? Millega wõib inimeste tööd põllul kergendada? A r w a m i n e — sisukohaselt kuni 10.

—

10

—

nn u-m m I I «j/,; u-nu nn Uu

%\

uin ui-nu tttt Nn o^n. uni uinu unu nii niin

Sauna Siim mõisa serwal oli saun saunas elas Siim Siim kündis ja külis mõisa põldu mõisnikul oli wali ja wili oli wõim ja seadus oli jõud ja teadus mõisnik elas toredasti mõisnikul ei ole enam põldu ja wilja ei ole enam wõimu ja seadust Siim elab mõisa kommnunas Siimul on maa ja wili Siimu päralt on jõud ja teadus Jutustus — esimese ja teise pildi alusel Arwamise harjutused lugemistüki sisu alusel — kuni 10.

11

—

mi-nu nimi mi tuum Mm mi-tu ti-mut Tt (ä i-hn hun-ti Hh mi-tu tii-nu mi-nu ti-mu-tit

#n

Csl.

^m^

/u^iu

aa. n iiin 111jifTrrnTmTtTTTTrnrni n i i m m XXD^JXtXU

TT

a±t

51

Meetri mõõdud. Põhimõõdud: , on umbes , f 1V2 arsinat 1(1,41 ars.). 11 meeter owl I{ 2272 wersokit-woo (22,oiR. wers.).\ 1 gramm „ „ V4 solotnikku (0,23 solotn.). 1 liiter „ „ Vi3 pange (12,29 pange).

Pikkuse

mõõdud:

10 meetrit on 1 dekameeter V10 meetrit on 1 detsimeeter. „ 100 „ „ 1 hektomeeter Vi 00 ;, 1 tsentimeeter VlOOO „ 1 millimeeter. 1000 „ „ 1 kilomeeter „ 1 dekameeter — 111 bes 14,06 ars. 1 hektomeeter — 1 40,6 „ l kilomeeter — 0,937 wersta 1 detsimeeter on umbes 2,25 wersta 1 tsentimeeter .. „ 0,225 1 millimeeter „ „ 0,022

Pinna

mõõdud:

1 äär = 100 ruutmeetrit (umbes 22 Wene ruutsülda). 100 aari = l hektar (umbes 0,9 dessätini)

Mahutuse 10 liitrit 100 ,, 1000 „ 1 liiter 100 liitrit

mõõdud:

= 1 dekaliiter V10 liitrit on 1 detsiliiter --- 1 hektoliiter Vi 00 „ „ 1 tsentiliiter = 1 kiloliiter V1000 .. „ I milliliiter on umbes V13 pange ehk 3 karnitsat on umbes 8 Wene pange ehk 3V2 tsetwerikku.

R a s k u s e mõõdud: 10 grammi on 1 dekagramm V10 grammi on 1 detsigramm 100 „ „ 1 hektogramm V100 „ „ 1 tsentigramm 1 1000 „ „ 1 kilogramm /iooo „ „ 1 milligramm 1 kilogramm on umbes 2,4 Wene naela, 1000 kilogrammi on 1 tonn (umbes 61,048 puuda). 4*

Halupoegade KesKmaza. Talupoegade maja asutamise mõtte tõstis üles põllumajanduse rahwakommissär seltsimees Iakowenko, esimene kommissar-talupoeg. Seltsimees Iakowenko oli esimene, kes pööras Wenemaa kesktäid?saatma komitee tähelpanu selle pääle, et talupojal,-kes sunnitnd on Moskwa sõitma kas oma, walla ehk põllumajandusliku ühisuse asjus, kusagil ei ole kohta öömajaks. Moskwas on korteripuudus ja wõõrastemajad on liiga kallid.

12. nowembril 1922 aastal oli Talupoegade keskmaja awamine. Rahwakommissaaride Nõukogu kindlustas selle maja tarwis endise Sibcr wõõrastemaja — suure wiiekordse maja. Seltsimees Kalinin, kesktäidesaatwa komitee esimees, ütles Talupoegade maja awamisel: ^Nõitkognwalitsuse saawutused rewolutsioni algusest pääle on seotud kindla sidemega tööliste ja talupoegade wahel. Praegusel korral seisab meie ees suur ülesanne ja nimelt mitmemiljonilise talupoegade hulga harimine ja nende silmaringi laieirdamine kuni arusaamiseni riiklikust

seisukorrast. Talupoegade maja peab selles aktiiwset osa etendama. Tema tähtsam ülesanne on sideme süwendamine tööliste ja talupoegade wahel. Talupoegade maja ülesanne on ka tutwustada talupoegi-saadikuid poliitiliste uudistega. Talupoegade maja juures on lugemistuba ja raamatukogu, kus kõiki raamatuid wõib saada, mis põllumajandust küsitawad. Talupoegade urnjas töötab ka kino, kus tutwustatatse talupoegi talupoegade eluga wäljamaal, elektrofiiseerimisega Nõukogu-Wenenmal, põlluniajanduse teaduslikule alusele säadmisega jne. Talupoegade maja juures on olemas ka teaater, wäljanäitus ja muuseum. Sissesõitjate jaoks on saun ja arsti walwepunkt. Kogu Talupoegade maja tegewus on koondatud wiide osatouda: 1) majanduslik, 2) konsulteerimise—juhatuste, 3) agronoomilise, 4) tulluur-hariduslik ja 5) informatfioon-kirjanduslik. Kõigi tähendatud osakondade kaudu wõib iga talupoeg saada temale tarwisminewaid näpunäiteid. 4

—

b3

—

,Uarjawswatamisest ja loomntoitmisest. Põllumehe tähtsamaks majapidamise haruks on karjakaswatus. Wili kaswab põllul selle järele, kuidas maa wäelatud ou. Ilma karjata pole meil wõimalik maad korralikult wäetada. Karjasaadused - - piim ja wõi on põllumehel otsekoheseks sissetulekuks. Kuid mitte iga tõugu kariloomad ei anna ühepalju piima. Sellepärast on tarwis paremaid loomatõugusid majapidamises kaswatada. Iga põlluntees, kes tahab hääd tõugu piimakarja sisse sääda, pööraku agronoomi ja karjakaswatnse instruktori poole. Kariloomad annawad põllumehele palju rohkem tulu, kui see neid õieti kaswatab ja toidab. Loomad nõuawad hääd toitmist. Wiletsa toumise juures jääwad lehmad lahjaks ja annawad wähe Piima. Tihti antakse kurielajatele ainult lahjat toitu, ja sedagi liig wähe, hoitakse neid külmades, pimedates ja halwa õhuga lautades. Wee asemel an-

takse solki. Lehmi peab söötma nende raskuse järele. Kui lehm kaalub 15 puuda, siis tarwitab ta päewas selleks, ei korralikult piima anda umbes 3 J naela heina. Pikaajaliste tähelepanekute järele ou selgusele jõutud, et kariloom iga oma elus-kaalu 3 puuda pääle ööpäewas 1 toiduüssuse tarwitab. See ou alammäär. Lehm ei jää sellega lahjemaks, ku d ei anna ka piimu. Selleks, et lehm piima annaks, tarwitab ta Pääle selle iga kolme naela piima andmiseks weel ühe toiduüksuse. Lehma raskuse teadasaamiseks mõõdetakse lehma pikkust piha päält sabani. Selle järele mõõdetakse lehma jämedus esimeste jalgade tagant. Ütleme näituseks, et pikkus oli 20 werssokit, jämedus - - 30. Kaswatame 20 ja 30, saame 600 naela. Nii kaalub lehm 600 naela ehk 15 puuda.

—

54

—

Muidugi ei anta lehmale Ütsi heinu 32 naela, waid lisatakse toitwamaid aineid juure, kas juurewilja, kliisid, jahusid wõi muud. Nii näituseks on 1 nael kliisid sama toitew kui 3 naela heina ehk 6 naela õlgesid. Arwepidamiseks wiiakse kõik loomatoidud toitwamate ainete, nagu kliide ja jahude pääle üle. Selle juures arwatakse 1 nael kliisid ehk jahusid üheks toiduüksuseks. Nii teeb 32 naela heinu ligi 11 toidu üksust wälja, sest 1 toiduüksus wastab 3 naela heinadele. I g a l põllumehel jääb wõimalus neid 11 toiduüksust oma äranägemise ja wõimaluje järele mitmesugustest loomatoitudest kokku sääda. Ü l e s a n d e d : 1. Määrake oma lehma raskus ja kaaluge ta päewane piimaand ära. 2. Arwake wälja, mitu toiduüksust peate oma lehmale öö-päewaks andma. 3. Säädke oma lehma tarwis toiduüksuste tabel kokku nendest loomatoitudest, mis teil on.

— 55

—

Loomadoidu üksuste nimekiri. 1 1 3

/4

3

/4

nael „ „ „ „

jahu teeb wälja . . . . kliisid teeb wälja . . . . kanepiõli kooke teeb wälja linaseemne kooke teeb wälja päewalilleõli kooke teeb wälja

3 4 2—2 l k 3—4 4—5 4—5 5—6

„ „ „ „ „ „ „

luhaheina teeb wälja . . sooheina teeb wälja . . ristikheina teeb wälja . . kaerahaganaid teeb wälja rukkihaganaid teeb wälja suwewilja põhku teeb wälja talwewilja põhku teeb wälja

12 10 8 15 13

„ „ „ „ „

rohtu teeb wälja . . . . haljast wikki teeb wälja . haljast ristikheina teeb wälj peedilehti teeb wälja . . kapsalehti teeb wälja . .

8—10 10—12 8 6

„ „ „ ,.

loomapeete teeb wälja loomanaeriseid teeb wälja loomaporgandid teeb wälja kartulid teeb wälja . . .

toiduüksuse.

Säädke selle nimekirja järele mitmesugused oma kariloomade tarwis kokku. IF*. -

toiduportsjonid

—m

F ^ i s ott

fkcopcvctifiootx^

yiaQU teäda, peab iga inimene, et elada, sööina, jooma, riides käima ja palju weel muud. Kõik inimesed peawad tööd tegema: ühed põllul, teised wabrikus, kolmandad mõnel muul alal. Wabriku tööline muretseb teenitud palga eest toiduaineid, riiet, kütet. Käsitööline peab pääle toiduainete, riiete ja kütte ostma weel asjade tarwis, ntida to walmistab, materjaale. Põllumees müüb turul oma põllusaadusi ja tarwitab oma majapidamises põllutööriistu, kuustwäetist, häid sorte seemneid ja mnud. Et oina töösaaduste mümnisest rohkem kasu saada, neid müüa ilma wahetalitajata, ja omale osta elu ülespidamiseks toiduaineid ja töötamiseks materjaale, ühinewad ütsikud inimesed kokku ühisusesse, asutawad poe, mille tapitaaliks on liikme- ja osamaksud, - sarnase ühistegewnse ninietamegi kooperatsiooniks. Kooperatsioon, selle järele, millega ta pääasjaliselt tegemist teeb, nimetatakse kas põllumajanduslikuks kooperatsiooniks, tarwitasate kooperatsiooniks ja tööstus-kanbanduslituks kooperatsiooniks. Põllumajandusliku kooperatsiooni ülesanne on Nlüüa põllutöösaadufi ja muretseda seda, mida tarwitab põlluharija. Selle Põllumajandusliku kooperatsiooni asukohaks on küla. Tarwitasate kooperatsiooni rksarme on muretseda linna töölistele kõige päält toiduaineid, siis riiet, kütet ja muid tarbeasju. Tööslns-wubanduslikuks kooperolsiooniks nimetatakse niisugust kooperatsiooni, millesse on ühinenud kasitöölised-walmistajad, ja selle tooperatsiooni ülesanne on müüa oma liilmetele töösaadnsi ja muretseda toiduaineid ja muid, ning materjaale töötamiseks ja tööriistu. Koopercerimine, ühisnstesse astumine, sünnib wabatahtlikult. Kooperatsioon saeb, pääle selle, millest rääkisime, weel oma ülesandeks enda liikmete kultuur-haridusliku tasapinna tõstmise. Iga kooperatsiooni liige olgu kirjaoskaja ja teadlik riigikodanik.

—

57

Kommunistid. See oli warajasel sügisel. Juba mitu päewa sadas wahetpidamata wihma. Taewas oli ühetaolises pilwis. Näis, kui wajuksid kuski kaugel uced pilwed maa pääle ja sünuitaksid seiaa, mis koetud tihedast, peeneist niiõest, millede otsad ulatawad ülewalt alla. Tartu Tähe uulitsa „promeuaad", mis igal õhtul kubises jalutajaist oli uüüd tühi. Ainult ühe kahekordse puumaja ees seifid mõned sõdurid ja politsei auto. Nähtawasti oli maja ümber piiratud ja igasissekäigujuure jäetud sõdur. Ülewal katuse all pisikeses toas lamab woodis haige wauapoolue naisterahwas ja waatab rahutult päält, kuidas toakeses salk sõdureid kõik pahempidi pöörab. Aiuult wahete-wahel kerkib rinuust tasane ohke. Umbes kaheteistkümne aastane tütarlaps surub end hirmunult toa uurka ja wahib kartlikult soldatite pääle. Hallis suwipalitus mees, kes kaitsepolitsei aagent näib olewat, pöördnb küsimusega soldatite poole. — Kas leidsite juba midagi... — Ei, wastawad mitu häält korraga. — Kuradi tükk on siis jälle, pomiseb aagent läbi hammaste. Pöördub siio rahuliselt woodis olewa naise poole. — Wanamoor, tõuse üles. Woodisoleja, kes nähtawasti aru ei saa, mis temast tahetakse, waatab waikides euese ees seiswat politseinikku. — Kas kuuled, tõuse üles, ehk laseu siud kui raipe täägiga selle sängi külge uaelutada... Naise silmis wälgub uende sõnade järele tuluke, kuid ta wastab siiski rahuliselt. See on teie amet ausaid inimesi tappa kui raipeid... Pea lõuad... Poisid, tõmmake see luukere sängist wälja. Keegi sõduritest ei liiguta enuast. Hallis palitus mees tõmbab taskust nagaani ja hoiab selle otsa naise poole. Ütle, wanamoor, kus on kommunistid... — Kommunistid. — Ma ei tea... Nad...

—

58 —

— Ara jaburda, ülle kus on mees ja poeg... — Siin neid ei ole. — M i s . . . Nad on ära jooksnud... Tõstke wanamoor wälja ja

otsige säng läbi. Sõdurid tõstawad naise põrandale ja tuhniwad woodi läbi, ka õled kistakse kotist wälja, kuid ei leita ikkagi midagi. Nüüd pöördub hallis palitus mees uuesti maaslamawa naise poole, käes hoides ikka rewolwrit. — Ütle, kus nad on, ehk rändad siinsamas teise ilma... Tütarlaps, kes seni hirmunult nurgas seisnud, jookseb nüüd nuttes maaslamawa ema juure.

. •

— Ema, ütle neile midagi, muidu... Politsei aagent tõmbab tütarlapse kättpidi toorelt kõrwale. — Kasi nurka... Sinuga praegu ei räägita.

Wana naine hingab raskelt. Kurku on nagu midagi peatama jäänud, mis nüüd wälja kipub. Aeglaselt weereb silmist suur pisar, jääb peatama pale pääle ja langeb siis alla põrandale. — Kas hakkad rääkima juba. — M a ütlesin, et neid ei ole juba ammu... — Kus nad on... Wanaeit hoigab kuuldawalt. Tal on raske wanu mälestusi meele tuletada. Juba mitu aastat on möödunud tollest, kui mees surma sai, ta kukkus majaehitamise juures tellinguilt maha, ent see päew ei lähe kunagi meelest. Siis oli weel poeg siin, kliid nüüd ei ole ka seda, — ta on kaugel juba ammu ja midagi ei tea tast enam. — — — — — —

Kas wastad juba wõi e i . . . M a . . . Naine püüab end istukile ajada, kuid langeb hoigades tagasi. Noh, aitab juba, wasta... M u . . . M u mees on surnud... M i s . . . Ah, juba wõllas... E i . . . Ta sai majaehitamise juures surma.

Naine hakkab waljusti nutma, palgeid mööda.

pisarad jooksewad ojana kortsunud

— Kus poeg on... wasta kiiresti, ära hulu... Aagent lükkab jalaga naist, kes ikkagi nutmist järele ei jäta. — Poega ei ole siin... — Mis... Kus ta on...

—

59

— T a . . . Tu on Wenemaal. — Waletad... Noh, küll me sind rääkima õpetame. Tõuse üles ja pane riidesse. — M a olen haige... Jätke mind rahule. Aagent mõtleb silmapilgu, pöörab siis sõdurite poole. — Wiige wanamoor autosse. Salkkond, kaob toast, kaasa wiies inimest, kes süüdi selles, et mees surnud ja poeg Wenemaal. Tütarlaps seisab mõni silmapilk nagu halwatult, haarab siis palitu ja tormab minejatele järele. Wäljas aga sadab wahetpidamata wihma. Öö on must, Pime, pole näha ainustki tähte. Tuli hommik, õhtu... kadusid päewad, ent tuba ülewal katuse all jäi jäädawalt tühjaks. „Iseseisew" ebajumal aga pühitses wõidusiühi. Talle toodi ikka ja ikka uusi ohwreid. r . Ed. Tabaja.

-

60

—

Näljastreik. Juba kolmandat päewa kestab poliitiliste poolt waljakunlutatud näljastreik. Wangiwahid toowad pangega „suppi" ja koristawad selle jälle Puutumata ära. Oma ülemusele teatawad nad alati: „keegi ei nuusutanudki". — Mis nad siis õieti tahawad? '

— Nõuawad Kalmuse wabastamist.

Niipea kui wangiwahid ,,toiduga" ilmusid^ kõlab kahekümne kaheksa inimese hüüd: — Wabastage Kalmus! Kalmus — seitsmeteistküme aastaue sadulsepa õpipoiss, tiisikusehaige, kinniwõtmise juures peksetud, ülekuulamise juures piinatud, lamab haigena elu ja surma wahel. Ta segane pilk ei pöördu tihedate trellidega kaetud aknaawarusest kõrwale. Säält läbi raudwõre paistab tükike sinist taewast. Vabadusse! . . Ta sonib, siliuade ette kerkiwad wõitlusepildid... barrikaadid... puuane l i p p . . . waenlase taganemine... Ta wirguo unest, awab silmad, unistus taganeb reaal-eln ees. Teda ümbritsewad ikka endised õudsed wangikoja müürid. Hallide, niiskete miimide Pääle waatamata poeb haige sõprade südamesse näriw mure, kahtlusetunne. — Wabastage Kalmus! Ohtu. Wäsinud roidunult lamawad nälgijad naridel. I n b a kolm päewa on näljastreik kestnud. J u b a kolm päewa ei ole uad leiwaraasu ega weetilka suhu wõtnud. Warjudena liiguwad mõued üksikud, Püüdes pääseda akna juure, et hiugata õhtust tuuleõhku. Sääl kohutab neid minema wahi karm hääl ja laskmise ähwardns. Ragiseb riiw. Jälle toodakse pangega haisewat „fappi", mille hais wangidele ninasse tungib ja ninaerkusid imelikult kõdistab ja tahtmata sülge alla neelama sunnib. — 'Ära, wälja, minema! — kõlab sel silmapilgul kahekümne kaheksa kongis olewa nälgiwa ärakuiwanud kõrist. — Aga... — Midagi — a g a . . . Teed, et terwe nahaga kaod!

—

61

—

Streikijad langewad knmmili õleprügi pääle^ et mitte tunda ninaerküsid kõdistawat supihaisu. Püstiolejad lükkawad söögitoojaid ja need kaowad. Ragiseb riiw. - Wabastage Kalmus! Wabastage Kalmus! — karjutakse kõigist kongidest. Öö . . . Waikne, õudne wangimaja öö. Määruse järele peaksid wangid magama, knid wahe on neid, kes jellest määrusest nüüd hooliwad. Pimeduses kuulduwad poollämmatauud ohked... Hommikul hakkawad rahutud streikijad uuesti karjuma ja wastu rautatud ust kloppima. — Wabastage Kalmus! Keskpäewaa kui palawus suureneb ja wangikongis õhust puudus, langewad streikijad jõuetuses naridele. Nad lamawad liikumata, hingates raskelt läbi suu ja nina. Ligineb õhtu. Streikijad lamawad endiselt. Tulewad jälle wangiwahid supipangega. — Wabastage Kalmas! Kollased, kuiwanud luukered põlewate silmadega tuigerdawad kui hullumeelsed. — Wabastage Kalmus! Sisse astub kehakas mangimaja ülem, sini-must-walge „rügi" märk mütsi ees. — Kui kaua te' oma jooni ajate? Kas tahate kõik karwata? — Wabastage Kalmus! — Noh, saame näha, kes kauem wastu paneb, kas walitsus wõi teie —- narakad! — Wabastage Kalmus! Wabastage Kalmus! — karjutakse kõigilt poolt. Kehakat ülemat kohutawad need nõudwad, kuid siiski ähwardawad hüüded, kohutawad need hõõguwad silmad, need kahwatanud huuled, mis hingawad wälja põlgtust. — Hää, et nad tugewa luku taga — mõtleb ta. — Muidu ci tahaks nendega kokku puutuda. Ta lahkub ruttu korridorist. Streikijad lamawad peaaegu suremas. Nad ei suuda isegi liigutada. Haruldane waikus walitseb kongides. Wahid putuwad läbi ,,harjasilma". — Egas uad ometi...

02

Mingisugust elumärki ei awalda streikijad. — Kas ikka elate! — Vabastage Kalmus! — kuuldub nõrk hüüe. — Meil on poisikesest hale meel, aga... — Wabastage Kalmus! — . . . meie ei faa midagi teha. — Wabastage Kalmus! Wahid kaowad ukse juurest, ilmuwad siis uuesti, mängides streikijatcga kui kass hiirtega. Neid ei huwita muud — kui Arwawad, saab ruum wabaks. — Kas ikka elate? Kannatajate rinnust tungib korisew hoigamine kuuldawale: „Wabasjllge Kalmus!" —- .,Seda ei saa enam, — sosistab üks waht saladustikult — Kalmus suri eile õhtul ja maeti kohe wangimaja hoowi..." T. Marioni järele wabalt:

K. Dixi.

—

63

—

Kooli lõpetajale. 1) Sina, kallis seltsimees, oled kangelane.

Täiskaswanul on wäga

raske lugema, kirjutama ja rehkendama õppida, kuid sina said sellest jagu. Sina jäid wõitjaks hariduse wõitluswaljal.

Kiitus Sulle!

2) Pea meeles, et Sa nüüd ajalehti, raamatuid ja ajakirju pead lugema, et sellest kõigest aru saada, mis Sinu ümber sünnib.

Wastasel

juhtumisel poleks nõukogude wabariigi! mingisugust kasu olnud raha ja jõudu Sinu õpetamiseks kulutada.

Kui Sa ei jätka lugemist, siis unus-

tad sellegi ära, mis nüüd waewaga kätte õppisid, ja muutud jällegi kirjaoskamatuks. 3) Su elu on raske.

Kuid mõtle järele, pinguta kõik oma tahte-

jõud •— ja wõib olla, et Sa oma õppimist jätkad. Enne õpetati jõukaid ja rikkaid, kuid oma teadmistega kindlustasid nad ainult kapitalistlikku korda.

Nüüd wõid ka Sina õppida.

kindlustada meie uut korda.

Omanda teadmisi, siis wõid Sa

Mõtle selle üle järele. Kooli kaudu paran-

dad oma elujärge. 4) Sind õpetati kirja tundma. kirjaoskamatuid.

Kuid Sinu ümber on weel küllal

Nad ei tule kooli, sest et neil raske on õppida ja nad

ei saa aru, kui tähtis on õppimine.

Kuid Sina saad nüüd sellest aru.

Too siis ka need kaasa, tõmba ligi.

Mine nende juure.

Gee on Sinu lohus.

Lugemiku sisukord. Lhk

Internatsionaale Walguse poole TsaariwaUtsuse pärandus M. I. K a l i n i n Meie wapp Maa jagamine enne ja nüüd Maaküsimus Uus maaharimise wiis Põllumehe waenlased Kartuli kaswatamisest Kuiwi masin Ühisel jõul ja ühisel nõul Sirp ja haamer Karl Marx Wladimir Lenin . Lenin ja talupojad . Punane sõjawägi Wiktor Kingissepp Kes on parem kommunist Wõitlejad Oktoober Nemad ja meie .' Meetrisüsteem Meetri mõõdud Talupoegade keskmaja Karjakaswatamisest ja loomatoitmisest Loomatoidu üksuste nimekiri Mis on kooperatsioon . . Kommunistid Näljastreik . Kooli lõpetajale

* . . ' . .

26 27 28 29 • . . 31 32 33 34 35 36 37 .38 39 40 42 44 45 46 47 47 48 49 50 51 52 53 55 56 57 60 63

«BYKBAPb M KHHrA HTEHHH AJIH BdPOCJIblX" — Ha 3CT0HCK0M H3blKe

H3AAHHE BcepOCCHHCKOH 4pe3BbiMaMH0M KOMHCCHH no JIHKBHAaUHH öearpaiwoTHOCTM MOCKBA, 1924

Eesti Kirjastuse Ühisuse trükk Leningradis