Aabits ja alglugemik täiskasvanutele [PDF]

Zitiervorschau

BCEPOCCM M CKAR B H AA 1AH H

M OCKBA

M P E 3 B b lH A M H A H

H E rP A M O T H O C T M

n PH

KOM HCCHH

HO

J1M K -

rflA B riO T lM T riP O C B E T E

1926 r.

Seletused õpetajale. Lhk. 5. Jutuajam isel tuleb kõneaine pildile Iile w iia ja sellejuures ühenduses töölise ja talum ehe nim etusega otsusele jõuda, et nüüd tööline ja talum ees w abad on, kun i ennem nad seda m itte polnud. Siit tuleb üteluseni jõuda .w aba on tööline ja talum ees". Selle järele loeb õpetaja kuuldaw alt selle lause, lahutab ta ühes õppijatega üksikuteks sõ­ nadeks ja otsib need raam atust trükitud lausest iilesse. K ordub seda sam a liikuw ast aabit­ sast kokku seatud sam a lause juures. Selle järele asub teise lause juure, kus üksikud sõnad w ahetatud ja teisale paigutatud, m isjuures õppijad neid leidm a peaw ad. Selleks w õrdlew ad igat sõna esim eses lauses leitud sõnadega. Sam uti toim etatakse kolm anda, neljanda ja w iienda lausega. N üüd w õib ka raam atu teistelt w eergudelt sam ad sõnad üles otsida. L õpuks w õib õppijail lasta üks ehk kaks lauset raam atust trüki tähtedega m aha joonistada lasta. Parem kui seda suurem alt tehakse. Saadud tööd w õib w astaw a „nurga“ asutam i­ seks kui plakaati (hüüdsõnalist) ära kasutada. E sim ene tund peab kindlasti kätte om an­ dam a. A lg jutustuses saaw utataksc poliitiline siht. Sõnade arw u igas lauses iileslugedes õpitakse arw araa ja arw e ülestähendam a. Lhk. .6. Õ PP‘jai*e ori paberiribadele kinnitatud liikuw ast aabitsast kokkusäetud esim ese lause sõnad eraldatult kätte antud. N endest säew ad õppijad ise esim ese lause kokku. W õib ka teistes järjekordades sõnu tarw itada. L ausete m ahakopeerim isel peetakse silm as, et tähed (triikitähcd) õieti joonistatakse ja et õigest otsast alustatakse. K opeeritud sõnad loetakse. Silpide m ahajoonistam ist toim etatakse peale silpide kätteom andam ise. Sil­ pideks jaotam ist on kõige parem nii toim etada, et õpetaja liikuw ast aabitsast kokku säetud sõna paberi ribal tähtedega poolt w äljaspool hoides om a huulte kohale tõstab, säält pahe­ m alt parem ale poole edasi tõm bab ja igat silpi selle juures hääldub. Siis m urtakse riba silbi w ahekohalt pooleks ja näidatakse neid w aheldum isi, selle juures igat silpi hääldades ja seda sam a ka õppijatelt nõudes. N ii korratakse iga sõnaga, kuni kõikjause silbid kätte on om andatud. R aam atus on lause silbid järjekorras num brite alla pandud. Õ pilastel tuleb all-' pool toodud „loto“ ruutudes näidatud num brite asem ele w astaw ad silbid w õtta, näituseks 1— 5 on w a-li jne. A lguses w õetakse see peast läbi, pärast seatakse kõik need .loto“ sõnad liikuw ast aabitsast seotud silpide abil kokku. N üüd w õib neid ka m aha kopeerida. Seega on om andatud silpide abil terw e rida uusi sõnu sünnitatud. See m om ent on õppi­ m ises w äga tähtis. Ei pea m itte ruttam a, w aid püsiw alt hästi kätte om andam a. W iim ased kaks lauset peaw ad juba õppijad ise üles lugem a. .L oto" num brite w aral om andatakse num brid. A rw uteadust laiendatakse õppijate, m eeste ja naisterahw aste jne. arw ude Ü les­ m ärkim isega. Lhk. 7. Jutustuse w aral tullakse hüüdsõnani: .kadugu pim edus — w aba on talum ees*. Selle järele kordub sõnade kätte õppim ine nii esim eses kui ka teises lauses sam uti kui esim esel tunnil.% Silpiteks jaotam ine sünnib sam uti kui teisel tunnil. .L oto* algus on sam uti kui teisel tunnil, kuid uuendusena on edaspidi see, et osa silpidest .lotos" on w õetud nendest, m is w arem kätteõpitud. Sellega saaksid ennem õpitud silbid korratud ja uute silpidega seotult nendest uued sõnad sünnitatud. Peale toodud sõnade w õib õpi­ lastega w eel endiste ja uute silpide abil teisi uusi sõnu sünnitada. Saadud sõnad w õib m õned m aha kooperida, eriti hüüdsõna. A rw uteadlised teadm ised laiendatakse kuupäew adega õppijate arw u ülesm ärkim isega. Lhk. 8. H üüdsõna om andatakse jutustuse järele nagu esim eselgi tunnil. Sil­ pideks jaotam isel talitatakse nagu w arem gi. R aam atus toodud .loto" sõnadega ärgu pii­ ratagu m itte tööd, w aid õppijate isetegew usele antagu w aba w oli w eel teisi uusi sõnu õpitud silpidest sünnitada. Selleks tarw itatakse liikuw ast aabitsast kokku seatud w arem kätte õpitu d silpe. E sim ene ja w iim ane hüüdsõna kasutatagu .kirjaoskam atuse kaotam ise nurga" tarw is plakaat — hüüdsõnana ära. A rwam i^e tegew used w alitagu äranägem ise järele jutustuse kohasest m aterjaalisL Lhk. 9. N eljandast tunnist peale algab üksikute - häälikute ja tähtede eral­ dam ine. Selleks lahutatakse sõnad silpideks ja hääldutakse igat seda silbi osa, m ida eral­ dada tahetakse, selgelt ja pikalt. Seda tehakse ka liikuw ast aabitsast kokkuseatud silbil ja w iim aks raam atus toodud sõnade ja silpide w aral. E raldatud häälikud enne kopeeritakse ja

BCEPOCCHHCKAH

4 P E 3 B . K O M M C C H fl n o J1M K B M /U U H M

H E rP A M O T H O C T H n P H rJIA B n O JIH T flP O C B E T E

M õint m ttofte tüülijcö, ülittiffle!

? ln liitõ ja

alglugemif täi$fa$iDanutele ® offu feabnub g fllt

d t tf l tu

sJ taam at oit fotteftiitrfelt õpetajate futtefurfuštel läbi töötatub

M O C K BA , 1926

::

E esti K irjastuse

Ü hisuse trükk— Leningrad, 1926 ::

t; n£

f

t

T m iorpatpH H .K oM H H TepH * l*ocy.aapcTB enH oro H aaateabC T Ba. /IeH H irpaa, EK aTepH H rocK H fi npocneK T , 87 /IeH H H rpaacK H ft ryö-iH T 3183

Tnpa>K 10.0(0 — 2 7 . j ih c t

Saateks. K äesolew raam atu teine trükk on õieti uus raam at, sedaw õrd suured on m uudatused ja parandused. E sim ene osa on täitsa uus, teine osa ka suurem alt jaolt. R aam atus on käsitatud analüütili-sünteetilist m etoodi, m is om a tehnilise külje poolest m eid alguses õieti piiratult, laseb tegutseda. A lguses olem e igal w eerul ka m etoodilisi näpunäiteid püüdnud anda, sest see w õim aldab ka igal kirjaoskajal kodanikul, ilm a et tal w aja oleks elu­ kutselt pedagog olla, õpetada. Selleks on w aja enne tundisid m ärkused tähelpanelikult läbi lugeda ja tunnitöö läbi m õtelda. A sja uurides sai uus w äljaanne tänaw u suw el L eningradis korraldatud õpetajate täiendus kursustel läbitöötatud. O sa w õtsid tööst kõik kursus­ lased, kuid iseäranis seltsim ehed J a a n G u tw eis, H o lstin g , M ets, K leten b erg , L ilen ta l — aabitsa osas ja Järm an , R ä n d e, S e p ­ pa r, P u ll ja Ida G u tw eis alglugem iku osas. O sa kirjutusi on m aterjaalina ka neilt tarw itatud. A w aldam e tänu neilt saadud näpunäidete ja eriti esim eses trükis esinenud w igade ära näitam ise eest. M atem aatilised oskused, m ille kohta w ähe näpunäiteid olem annud, w õiksid um bes järgm iselt om andatud saada. I- n e tu nd : sõnade arw u lugem ine toodud lausetes, lausete arw ; kalendrist ehk tahw lilt tunni kuu ja päew a m aha joonistam ine. O saw õtjate ülelugem ine. II- n e tu nd : m itu aastat on m ööda sellest, lised endid w abastasid ? Sam a m is esim esel tunnil.

kui

talupojad

ja

töö­

III- m as tun d : kokku arw ata palju on ringkonnas kirjaoskam atuid inim esi. Palju on lapsi koolis. Ü lesm ärkim ised. K aua käiw ad koolis jõu­ kate lapsed? kehw ikute? K ui palju m aksaw ad talum ehed pappidele palka? Palju läks m aksm a kirik, palw em aja? Palju m aksab tubli kool? IV - ja stu n d : ku ipalju jõudsid tsaari ajal kehw ikud om i lapsi koolitada? * M itu aastat? M itu töölist orjas m õisates herrasid ja n.e. Palju oli enne m õis­ nikkude m aad? Palju talum ehel? V - es tun d : igakordse õppim askäiate arw u tabel ja n. e. asunduse m eesterahw aste, naist erahw aste arw . Palju on asunduses perem ehi, teenijaid, käsitöölisi ja n. e. N ii jätkatakse ja laiendatakse igal tunnil. Iseäralist rõhku pandagu m eetri m õõtudega tutw unem isele ja nende praktilise tarw itam ise oskuse om andam isele.

Õ petaja ärgu piirdugu m itte ainult aabitsas toodud m aterjaaliga, w aid täiendagu teda kohalikkude ainetega nagu — kooperatiiw ist, lugem istoast, hüüdsõnade kokkuseadm ise ja joonistam isega, dekreetidega tutw unem isega ja elu- oluliste m aterjaalidega ajalehte tarw itatagu w õim alikult palju. Päew asündm used leidku w astaw at peegeldust ja rew olutsiooniliste pühade läbiw iim ine saagu ka likpunkti asjaks. R aam at tahab om ast kohast likpunktile m iskisuguse elem entaarsem a põllutöö- ringi iseloom u anda, m ille töötulem usena aga poliitiline m om ent esineb. L ugem istükkidele järgnew ad küsim used ja nende küsim uste laialt läbi töötam ine likpunktis annab kogutööle paratam atult selle sihis ja iseloom u. K üsim used, m is raam atus puudutatud pole, nagu usuküsim us ja n. e. tuleksid teiste küsim uste w aral arendada, sest et raam atukese ruum m eil ei w õim aldanud neid käsitada. Põllum ajandusesse puutuw ate küsim uste rohkus ja ülesseadm ise w iis tahab tõukajaks olla edaspidisele põllutööringi tegew usest osaw õtm isele M oskw as, 15.V II.25. a.

5

#

matta on tööline jn talumees ronita on talumees jn raalin on tööline tööline ja talumees on malta raalin tööline ja raalin talumees on raaöa tööline — on raalin talumees

toaba ott talumees ja toafia on tööline 1

2

3

ba

um

5

4

g ♦♦ ♦♦

li

to a

O li

6

7

8

9

ne

ja

ta

lu

10 | m e es

ninlin, raalilt töö tuli on raali Inin töö nn raaba raata nn taline töö raalija nn raata tnlu tööline nn innlijn tnlnmceö jn tööline nn raata raalija l 4 1

5

6

7

9

I8 9

l

7

5

1

•

i8 I8

8

9

4

8

5

8

9

7

8

5

7

7I

9

9

1 7 19

2

1

5

7 | 8

,0 I

5

2l 2I

8

7 1

L 2

6

h

1

töömees on raaba raalija raaba on töö ja tööline

t

foüiip jiimciiiiö — ronk on tulimees tolmneeš on took — fokgn nimeks fa

ira

P

rae

Oi

buö

on toaöabus — on talmneeö ja tööline toaba fabttp ptntebnö ja ta pibu.

2Ii i

1 1

urn

urn

li

1

4

1

li

nm

jn lu

ba

tu

lm

nm

ta

l>rt

6

tu

nm

3

töö

ja

1

1

nm

(u

li

ba

öintebitö fabnp — talumeeö on toaba fabnp loalt tali — toali on lumeta tali m nmtmint* — fttiM gtt tm ttcim s

nn töälijf jt tnlunicljc mõiiii ja jcoötts — aa maia töö ja tenbue on rnaõa tõi) ja rnaõa teabuš — on töõtife ja talumehe mõint ja feabuö 1

2

3

4

on töõ Ii je ja ta lu me tye mõtnt ja fea“buö — s

on maöa tõõ ja teabns ' töötam a talum ehe m õint on fcabuõ on me m õint ja feabuö — on maöa töö ja tcabnö m align maba loatija — maba tööline ja talum ees mc

2

ta

5 | me |

ma

2 ta |

ta

3

U

2 | ti | nc |

fflinp pitneiiuic tiiõitn

ue

matiaiinjeta ja teaimfeta on tiiltniiecfi ja ta-Ii ta=lu töMnte tnõtnt

li lil iie me

J»» «/t taoline mõitnnta t» 3 i Qy i u U u n 5? n q ,¥~i nt 531 nt Qsft 'M

töUme Oss Ulatut mm/t mmt tmt mtt

ama

teabufeta ja tuababufcta tööm ees on loöim uta waba on tööline ja talumees — fabugit ptutcbuS on toaba tööliue ja talmneeS —

— ott tiinele maini jn fenlinö — — on roni töö jn teoiwõ

—

10

—

.

SeaiOT rnnlia ja töölict toöfife ja tafum efje niõhm tle tea=me jeadite ta=lu ta li

tea fea Ju ta

t

% t c# /

l a

£ l 51 a

ma ba bu jc ta ja tea int fe ta on ta lu utecö ja töö Ii ne m öi mu ta me m öita loõirne pimebuje töölijc m öünnta ja möibttta on talum ees fa mababufeta

Züln tööline* ^tinu ija on talum ees. 50te tõotam e tatuS. üDtina aitan ija tööl. 3ja on mana. 2nlu tööl on maja töötiji ja fa töötam a, tiinul on Ijea tööfam a. kam ata töö on tajuta. 9tii jama on teabnjeta ja mababujeta tööm ees m öim itta. SJtaal on maja IjeaSti töötam ine. SOiaa m ees on tööfaS. 9Jla tööjt on fajn talum ehel ja töölijcl.

—

11

J u iön tf (iili, itöitim m ilt iioiitm toilt, f u iö ito tü li 1

2

3

4

5

6

7

8

kui bas kiili nottba tui li (U

8

tui

1

3

4

6

7

?ee fo ja m ä g i o n tö ö fieteft ja talxxxxxeeo* teft ja o n tööfterte A la efife itrvtn . 5 5 a en C a feõ p v tü a m a õ tö ö tiete rtiA i A a o ta ö a ja ta fn m eA eõ ja tö ö fifeö j& CCe o v ja m a fn n ö iõ a . gJftete A o£vt ja trafm A a itfejaA ^ o n m cte p u n a n e f o ja m ä e ji .— T fee o lem e m eie ife.

Cflnjju |ntttoite jöjatwitot — m eie retaolittjtooiti luöituöc fnitjcjfl. m ingit talum eeste ja tööliste faitferoägi!

iRönfogniieg ott tõõrofttuo töötut 5Löi>ra^i»a loõint on 9lõufogube8 9tõufogube3 on loõint ^õttfognbeö on tööravina loõint 9tõnfogub Iciaavib nõu, fntbasi finbluötaba töö= raljnoa loõtntn

9 iõu õu

õ £) õ rabm ä ralj lj togu gu g © g töö U t &6 SiwrafjttM fäeS on 9 tõufogube äöenem aal töötut Xöõltfeb üljeS talumeestega lõitoab ^tõutogub .SlutDns faituaü 'JiõufopD. ‘M eie fufutafim e tjaarimalitfuje ja ajafim e ta fobanlufe m õim ult ära. Siis lõim e m eie 9?õufogub ja toit m õim läfš ÜJfõufogube fätte. on ainult talumeeste, tööliste ja punam äelaSte efitajab.

9£õutogubeS kurnajatel ei

ole W õitfogube m alintijel õiguft — tternab ei m õi m aliba ega ta m alU tub faaba.

Seltfim eeS Seenin oli feS iitleS: „kõif m õim Sflõufogubelc!"

£alum ef)eb ja töölijeb m alim ab nõufogubeSje ainult tööfaib ja efitajaib.

@ tap W õiifoguüc tudini!

aufaib

Ilõukopbe iDflimtt (ilitfctiö on tööliste in tnlum eeste liit ja

i 3i