Eesti keeleõpetus i hääliku- ja vormiõpetus [PDF]

Zitiervorschau

AKADEEMILISE EMAKEELE SELTSI TOIMETISED XII .

»

\

hz 4C4°>7

E E ST I K E E L E Õ P E T U S

H Ä Ä L IK U - JA

Strlisüi. ? 6 a m k tU K .& u p iU 9 . ..V Ä ^ I J r r iflä .

t-.

T A R T U , 1927 E E S T I K IR JA N D U SE

S E L T S I K IR JA S T U S

Fr. R. Krautzwaltii nim. ENSV Riiklik R a a m a tu k o g u

„ P O S T IM E H E " T R Ü K K , T A R T U S 1 9 2 7 .

Eessõna. Käesolev keeleõpetus õn normatiiv-deskriptiivset laadi, s. o. ta tahab esitada praegust „õiget“ kirjakeelt. „Õige“ õn aga teatavasti see keelekuju, mis ajajooksul traditsiooni­ liselt seesuguseks õn kujunenud ning mida keeletarvitajad üldiselt, teadlikul või ebateadlikul kokkuleppel „õigeks“, s. o. normiks tunnustavad. Kus niisugust üldtunnustatud traditsioonilist normi ei ole moodustunud, seal ei saa juttu olla ühisest kultuurilisest kirjakeelest selle sõna tõsises mõttes. Kui viimaselt seisukohalt hinnata eesti praegust kirja­ keelt, siis tuleb konstateerida, et siin säärane norm õige suurel määral õn olem as. Eesti kirjakeelekujude ena­ miku kohta võib öelda, et neid seesugustena tunnustavad kõik eesti teadlikud keeletarvitajad. Ainult võrdlemisi vähesed keelendid kuuluvad vaieldavate hulka. Need õn juhtumid, kus juba vanemast ajast meie kirjakeeles õn võist­ lemas mitu rööbasvormi (näit. pea ja pää) või kus n. n. keeleuuendusliikumuse mõjul senise traditsioonilise keelenormi kõrvale õn tekkinud uus, mis õn nõudmas omale eluõigusi (näit. kirjutet senise kirjutatud kõrval). Õn loomulik, et normatiivne grammatika peab võtma seisukoha kä seesu­ guste paralleelvormide kohta. Käesoleva raamatu autor õn viimasel puhul püüdnud valida võistlevaist rööbasvormidest need, mis keeletarvitajate hulgas kõige laiem al määral õn tunnustatud ning tarvi­ tusel. Autor õn veendunud, et ainult see tee suudab meid kiiremas korras viia tarvilisel määral fikseerunud kirjakee­

leni, sest kui iga keeletarvitaja püüab maksma panna oma subjektiivset maitset ja omi tõekspidemeid, siis ei ole loota, et lähemas tulevikus võiks tekkida ühine keelenorm. Sellepärast õn autor kõhklemata omaks võtnud need keele­ lised seisukohad, mis õn avaldatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraam atus“ (kuigi ta isiklikult sooviks näha viimases mõnegi keelendi teissugusena, kui see fikseeritud), sest kõnesolev teos õn normina ennast meie keeletarvitajate hulgas suutnud maksma panna muude keelejuhetega võr­ reldes kõige suuremal määral, ja see õn antud puhul olu­ line. Sõnaraamatu puudusi õn ju võimalik edaspidigi kõrvaldada. Praeguses olukorras õn ta aga ainuke keele­ line alus, millel võivad ühineda meil kõige laiemad keele­ tarvitajate hulgad. Siiski olgu tähendatud, et kuigi autor normeerimisel kindlasti õn kinni pidanud „Õigekeelsusesõnaraamatu" põhimõtteist, õn ta ometi leidnud tarvilikuks esitada kä kõik tähtsamad kõrvalekaldumused viimasest, et lugejale anda ülevaadet kõigist olulisemaist rööbastendentsidest meie praeguses kirjakeeles. Siin esitatav töö tahab olla käsiraamatuks peamiselt eesti keele õpetajaile ja iseõppijaile (keskkoolidele õpiraamatuks õn kavatsetud sama autori „Lühike eesti keeleõpetus",, mille I osa õn ilmunud käesoleva raamatuga ühel ajal). Sellejuures õn, nagu juba eelpool mainitud, käesolev keele­ õpetus esijoones kirjeldavat laadi. Keeleajaloolisi nähtusi õn siin esitatud ainult sellevõrra, kuivõrra need võiksid hõlbustada oleviku tähtsamate keeleliste vahekordade (eriti astmevahelduse) mõistmist. Illustratsiooniks ajaloolisele käsitlusele õn valitud rohkesti näiteid eriti eesti vane­ mast rahvaluulekeelest, mis õn alal hoidnud rea muistseid keelejooni, ja kä murdeist. Soome keelt õn viimaseks ots­ tarbeks kasutatud võrdlemisi vähe, sest see eeldaks laial­ dasemat soome keele oskust, kui seda meie keeletarvitajate hulgas praegu kahjuks õn olemas.

Raamatu sisulisist ja tehnilisist üksikasjust tuleks mai­ nida, et keeleliste juhiste andmisel õn püütud alati välja minna keelenäiteist enestest. Sõnade liigitamisel muut­ kondadesse õn talitatud olulistes joontes printsiibi järgi, mille õn esitanud oma loenguil lektor J. V. V eski, kuigi muutmisliikide käsitlusviisis õn siinkohal viimase autoriga võrreldes tunduvaid erinevusi. Lahkuminevalt seniseist keele­ õpetustest õn käsiteldud kä vältelisi nähtusi (selle lähemat põhjendust vt. ajak. „Eesti Keel" 1923, lk. 150). Ajaloo­ liste vahekordade kirjeldamisel õn vanemate keelekujude transkriptsiooni teadusliku märkimisviisiga võrreldes tun­ duvalt lihtsandatud; märkimata õn jäetud rekonstrueeritud keelendeis vokaalharmoonia, esjteks lihtsuse mõttes ja tei­ seks sellepärast, et vokaalharmoonia esinemise ulatus vanemal ajal õn alles problemaatilisi, vaieldavaid küsimusi. Täiesti välja jäetud õn raamatust õigekirjutuslikud juhised; autor kavatseb süstemaatilise õigekirjutus-õpetuse erilisana aval­ dada käesoleva töö teises osas, tuletus- ja lauseõpetuses. Mainitagu tänuga, et autorile tema töös lahket kaasabi ei ole keelanud prof. A. Saareste, lektor J. V. Veski, mag. J. M ägiste ja eesti keele õpetajad E. Nurm ja E. Schönberg, kes kõik, osalt Akadeemilise Emakeele Seltsi ülesandel, osalt allakirjutanu soovil, õn lugenud käes­ oleva töö käsikirja, ja kelle väärtuslikud näpunäited ja märked selle puhul õn raamatule olnud suureks kasuks. Olgu tänuga nimetatud kä prof. A. Saareste kaasabi ühe korrektuuri lugemises. E. Ni. T a r tu s, 1 7 .1 1 1 9 2 7 .

L ü h e n d ite ja m ä r k id e s e le tu s . a in s . = a in s u s

n. n. = niinimetatud

a la le ü tl. = a la le ü tle v

a la lü tl. = a la lü tle v

nud- kesks. = isikulise tegumoe mineviku kesksõna (nud-tunnu­ sega)

a lla p . = a lla p o o le

näit. = näiteks, näiteid

da-te g . = r fa -te g e v u s n im i e. = ehk

olev. = isikulise tegumoe kindla kõneviisi olevik

a la ltü tl. = a la ltü tle v

ilm a ü tl. = ilm a ü tle v

omast. — omastav

isik . = is ik u lin e te g u m o o d

osast. = osastav

jj. = ja jä r g m ise d

p. = pööre

jm . = ja m u u d

seestütl. = seestütlev

jn e . = ja n ii e d a s i

seesütl. = seesütlev

jt. = ja te is e d

sisseütl. = sisseütlev

jts . — ja te is e d sa r n a se d

s. o. = see õn

k a a sa ü tl. = k a a s a ü tle v

teg. = tegevusnimi

k esks. = k esk sõn a

tegu ni. = tegumood

kse-o le v . = u m b is ik u lis e te g u m o e k in d la k õ n e v iis i o le v ik (kse-tu n ­ n u sega) lih tm in . = is ik u lis e te g u m o e k in d la k õ n e v iis i lih tm in e v ik

umbisik. = umbisikuline tegumood vrd. = võrdle

lk . = le h ek ü lg

ma-te.g. = is ik u lis e

torf-kesks. = umbisikulise tegumoe mineviku kesksõna (tud-tunnu­ sega)

te g u m o e

ma-

vt. = vaata

m itm . = m itm u s

0 [= null] tähendab puudum ist või kadu

m ärk. = m ärkus

$ = tugev aste

n im . = n im e ta v

O = nõrk aste

te g e v u s n im i

'

v o k a a li k o h a l tä h e n d a b p e a r õ h k u (n ä it. poeet) v o k a a li k o h a l tä h e n d a b k a a s r õ h k u (n ä it. kõneleme)

' s ilb i e e s tä h e n d a b jä r g n e v a s ilb i ü l i p i k k u s t (n ä it. 'laulu, advo' kanti) ~ tä h e n d a b k õ r v a lo le v a te mina ~ ma)

k e e le k u ju d e

v a h e ld u m is i

e s in e m is t

(n ä it.

> v õ i < k a h e s õ n a v a h e l tä h e n d a b , e t n u rg a te r a v a s o ts a s o le v k e e le ­ k u ju

õn

arenenud

n u rg a

la ia s

o ts a s

o le v a s t

k e e le k u ju s t

(n ä it.

uus < r uusi) *

s õ n a e e s tä h e n d a b , e t v iim a s t p r a e g u s e s k e e le s e n a m e i e s in e

N u m b r id , m ille le r a a m a tu s õ n v iid a tu d , tä h e n d a v a d

paragrahve.

Sisukord.

lk .

E e s s õ n a ........................................................................................................ L ü h e n d it e ja

m ä r k id e s e le tu s

V

......................................................

IX

..........................................................................

1

H ä ä lik u õ p e tu s § 1 — 3 3 ......................................................................

7

S is s e ju h a t u s e k s

I.

H ä ä lik ,

te m a

te k k im in e

L iith ä ä lik u d II.

S ilp

III. R õ h k

§

ja

liig itu s .

1 — 1 2 .................................................

7

13— 14 §

il

1 5 — 1 7 .................

IV . V ä lt u s V.

§

§

.....................................

13

1 8 - 2 4 ..............................................................

14

A s tm e v a h e ld u s

V I. H ä ä lik u t e V o r m iõ p e t u s §

§

25— 32

peenendus

34— 130 ja

........................................... 1 9 .........................

26

..................................................................

28

I.

S õ n a liig id

II.

K ään d sõnad

§

a.

44— 79

§

sõn aosad

§

3 4 — 43

-

•

•

•

35

..............................................

35

A r v § 4 5 ...............................................................................

35

§

K äänded § 46— 50

..........................................................

35

P õ h i- ja p e a k ä ä n d e d § 5 1 — 5 5 .........................................

44

K äändkonnad § 56— 58

46

......................................................

Ü h es ilb is ed tü v e d § 5 9 — 6 0

...........................................

48

E n d is e d n in g p r a e g u s e d k a h e s ilb is e d tü v e d § 6 1 — 7 0 .

50

E n d is e d

n in g p r a e g u s e d k o lm e - ja e n a m s ilb is e d tü v e d

§ 7 1 — 7 8 ........................................................................... K ä ä n d k o n d a d e ta b e l § 7 9 . . . b.

28

.............................................

K ä ä n a m in e

44— 93

33

N im i- ja

om ad u ssõn ad

§

66

... ........................................... 8 0 80— 86

.........................

82

P ä r is n im e d e k ä ä n a m in e § 8 1 — 8 3 .....................................

84

O m a d u s s õ n a d e v õ r d le m in e

87

§84— 86

.........................

lk.

III.

c.

A sesõn ad

§

87— 88

.....................................................

d.

A rvsõn ad

§

89— 93

......................................... ,, .

P öördsõn ad

§

94— 124

90

.

95

.............................................

98

P ö ö r d e d ja a r v § 9 5 ..........................................................

98

A e g § 9 6 ......................... .........................................

99

.

.

K õ n e v iis § 9 7 ......................................................................

101

T e g u m o o d § 9 8 .................................................................. P ö ö r d e lis e d ja k ä ä n d e lis e d m u u ted

§ 99— 100

.

103 .

J a a ta v ja e ita v k õ n e § 1 0 1 ............................................. P ö ö r d s õ n a liitm u u te d § 1 0 2 — 1 0 4

108

P ö ö rd s õ n a m u u d e te ta b e l § 1 0 5 .....................................

110

....

112

P ö ö r d k o n n a d § 1 1 2 — 1 1 4 .................................................

114

Ü h e s ilb is e d tü v e d § 1 1 5 ..................................................

116

E n d is e d n in g p r a e g u s e d k a h e s ilb is e d tü v e d § 1 1 6 — 1 1 7

117

E n d is ed

n in g

p raegu sed

k o lm e-

ja

e n a m s ilb is e d

tü v e d § 1 1 8 — 1 2 3 ..........................................................

124

P ö ö r d k o n d a d e ta b e l § 1 2 4 ..............................................

130

A b isõ n a d

§

1 2 5 - 1 3 0 ..........................................

a

A b is õ n a d e

b.

A b is õ n a d e v o r m ilin e

T r ü k iv ig u

108

.................................

P ö ö r d s õ n a d e p õ h i- ja p e a m u u te d § 1 0 6 — 1 1 1

IV .

104

ja

s is u lin e

k ü lg

§

k ü lg

126 — 129 §

.

-

...

132 132

1 3 0 .........................1 3 4

õ i e n d u s i......................................................................

136

Sissejuhatuseks. Keele abil avaldame oma mõtteid. Üksiku mõtte keeleline väljend õn lause. Näit.: Targem

annab järele. Pilvi kogub taevale. Kuhu vend läks? Küll õn ilus ilm! Viige see õnnetu ruttu haigemajja! Lause kõige lihtsam tähenduseline osa õn sõna.

Näit.:

targem, annab, järele; elu, inimene, punane, valus, tema, kümme, keegi, mingu, kui, nüüd, sinna, ees, ah, Sõna võib olla 1 ih ts õn a, nagu eelmistes näidetes, või mitmest sõnast kokku pandud liitsõna, näit. lehtpuu, kuldraha,

vallamaja, tinahall, üleajateenija. Keel õn alatasa muutuv nähtus. See tõsiasi selgub niihästi alalhoidunud vanema-aegseist kirjalikkudest m älestusm ärkidest1, milles peegelduv keel erineb vastavast praegusest avaldusvahendist, kui kä eri keelte võrdlusest üksteisega1. Iga üksik praegu kõneldav keel õn pika-ajalise arenem ise tulemus. See keeleline arenemine sünnib aga nii aeglaselt, et keeletarvitaja ise seda üldiselt ei märkagi. Suuremad muudatused keeles toimuvad harilikult alles aastasadade ja -tuhandete kestes. 1 Näit. G. M ülleri umbes 300 a. tagasi kirjutatud eestikeelseis jutlusis õn sõna au veel oma vanemal kujul auvo, samuti esineb seal praeguse vaatama asemel valatama. Mõlemad sõnad õn eesti keeles hiljemini lühenenud (v ja l õn neis kadunud). — Eesti sõnale hambad

Keel ei ole muutunud eri maakohtades mitte ühtlaselt ega ühes suunas. Sellest õn tingitud asjaolu, et praegu isegi samal keelealal üksikute maakohtade kõnelemisviis üksteisest erineb: me ütleme viimasel puhul, et keelel õn eri paigus eri murded. Iga keel õn hargnenud murdeiks. Üksikute eri keelte kohta õn paljudel juhtumistel või­ dud kindlaks teha, et nad õn arenenud ühisest algkee­ lest, et nad õn seega samuti nagu mingi suurema keelrühma murdeid. Keeli, mis oma ehituselt üksteisega sarna­ nevad ning mis õn arenenud mingist ühisest algkeelest, nimetame hõim- ehk sugukeelteks. Hõimkeeled kokku kujundavad keelkonna. Kä eesti keel, mida kõneldakse Eesti Vabariigis ja eestlaste asundustes väljaspool Eesti riiki, õn pidanud läbi käima pikast arengust. Praegune eesti keel õn välja kas­ vanud algsoom e keelest, mida kõneldi ligikaudu 2000 a. tagasi umbes praeguse Venemaa kesk-lääneosas. Eesti lähemad sugukeeled õn soom e, karjala-aunuse, vepsa, vadja ja lii vi keel, mis kõik põlvnevad samast algsoome keelest ja mida praegu ühes eesti keelega nime­ tatakse läänem ere-soom e keelteks. Viimased õn omakorda suguluses paljude teiste keeltega, mis kõik kokku kuuluvad uurali keelkonda. Meie sugukeelte hargnemist oletatavast ühisest uurali algkeelest kujutab järgmine kavastis:

hambaad (s o o m la s e d k irju ta v a d s e lle hampaathambhad, k a r ja la k e e le s kambakad. V iim a s e n a m a in itu d v o r m id hambaad, hambhad, hambahad p e e g e ld a v a d k õ ik e e s ti s õ n a hambad v a n e m a t k u ju hambahad. E e s tis õ n n im e lt s e s s õ n a s h k a d u n u d ja te is e -k o lm a n d a s ilb i a-d õ n k o k k u su la n u d ü h e k s lü h ik e s e k s a -k s ( hambahad > hambaad > hambad). v a s ta b

soom e

k e e le s

k u ju l),

vep sa

k e e le s

Uurali algkeel samojedi keeled

soome-ugri keeled

\ lapi, permi, volgasoome, läänemeresoome

V

\

\

sürja e. komi, votjaki tšeremissi e. mari,mordva

ugri

I

X

ungari, v oguli, ostjaki

soome,karjala-aunuse,vepsa,vadja, eesti, kivi Õn kõneldud kä Soome-Ugri keelkonna sugulusest indo-euroopa keelkonnaga, millesse kuuluvad muuseas kä meie naabruses olevad ger­ maani, slaavi, balti (läti, leedu) ja romaani keeled, kuid seni õn see sugulus keeleteaduse poolt tõestamata. Samuti ei ole saadud tõestada Soome-Ugri keelte sugulust n. n. altai keeltega (mille hulka kuuluvad kä m ongoli keeled), kuigi seda sugulust vanemal ajal õn oletatud.

Eesti keele alal esineb rohkesti üksikuid murdeid. Tähtsamaiks neist õn põhja-eesti ja lõuna-eesti murre, mis omavahel tunduvalt erinevad ja milles omakorda võib eral­ dada rea alamurdeid. Kummagi peamurde piiriks Eestis õn joon, mis läheb läbi umbes Tartu- ja Viljandimaa kesk­ kohast ja Pärnumaa kaguosast, jättes Tartu- ja Viljandi­ maa põhjaosa, suure osa Pärnumaad ja kõik muud Eesti põhjapoolsed maakonnad, kä saared, põhja-eesti murde alale, terve muu lõunapoolse osa maad aga lõuna-eesti murde valdkonda (vt. kaarti lk. 4). Et mingi keeleala üksikute erimurrete tarvitajad suu­ daksid üksteisest küllaldaselt aru saada, õn tarvilik, et kuju­ neks mingi samal keelealal üldiselt mõistetav ning tunnus­ tatav ühiskeel. Niisuguse ühiskeele eeskuju-andvamaks normiks õn kultuurrahvad arenenud enam-vähem kindla-

kujuline kirjakeel, mille peamiseks otstarbeks õn, nagu nimigi näitab, kirjalik mõtteväljendus ja mida oskavad täiel määral tarvitada kõik sama keeleala haritumad, kirjaoskajamad isikud. Kirjakeele põhjaks õn harilikult mingi üksikmurre, millele õn lisandunud keeleaineid kä muist murdeist. Eesti kirjakeel õn välja kasvanud põhja-eesti murdeist, peamiselt selle murdeala keskosast (Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa), kuid ta õn endasse sula­ tanud aineid kä muist põhjapoolseist murdeist ja lõunaeestist. Suur osa eesti praegust sõnavara õn pärit meie keele vanemailt arenemisjärkudelt, kuigi harilikult muutu­ nud kujul. Kuid niihästi eestlaste esivanemad kui eesti rahvas oma erielu aegu õn kokkupuuteis muude rahvastega võõraist keelis! laenu teel omandanud rea sõnalisi väl­ jendeid. Osa sellest võõrailt omandatud sõnavarast õn

praeguses eesti keeles sellevõrra kohanenud, õn muutunud nii täielikult vastavaks eesti keeleehitusele, et võhik neis sagedasti äragi ei tunne võõrast ollust. Niisugusteks sõna­ deks õn näit. hammas, hernes, kuld, põld, kasukas, rist,

raamat, piibel, katel, parun, kindral, sidrun, klaas, trepp, kruus, plaan jne. ja neid nimetame laensõnadeks. Osa niisugusest võõrast sõnavarast õn aga meie keelde tulnud sellevõrra hiljuti, et ta ei ole suutnud koduneda meie keeles, areneda eesti keele loomule vastavaks, pealegi et tema tarvitajaiks õn peamiselt haritlased, seega kitsam ning võõraste keelte hääldamisviisiga harjunum ringkond (paljud neist sõnust jäävadki vististi oma praegusel kujul pikemaks ajaks eesti kirj akeelde püsima), näit. geograafia, hieroglüiif,

deklameerima, termomeeter, šampanja, süsteem, opositsioon, meteoroloogia, zooloogiline jne. Neid nimetame võõr­ sõnadeks. Keeleõpetus ehk grammatika annab ülevaadet keele ehitusest, kitsamas mõttes just kirjakeele ehitusest. Käesolevas raamatus õn keeleõpetuse mõistet käsitatud selles kitsamas mõttes, s. o. käesolev teos tahab esitada eesti praegust kirjakeelt. Seda keeleõpetuse osa, mis käsitleb kõneelundite kujun­ datud kõlasid, häälikuid, nimetatakse häälikuõpetu­ seks e. foneetikaks. Sõnade eri kujude ehk vorm i­ dega teotseb vormiõpetus e. morfoloogia, kusjuures sõnade m o od u st a m i s võimalusi esitab tuletus- e. derivatsiooniõpetus. Sõnade liitumisest lauseiks pakub üle­ vaadet lauseõpetus e. süntaks. Keeleõpetusse kitsamas mõttes ei kuulu, kuigi tegeli­ kult temaga õn osalises ühenduses, õigekirjutusõpetus e. ortograafia, mis reeglistab keeleväljendite tähistamist kirjas.

K a v a s tis -lä b ilõ ig e a . H in g e k õ r i kõri

ehk

(tu le b

n e e l.

i. K e e l. k . P e h m e

tä h ts a m a is t

k o p su st),

e. K urk.

b . K õ r is õ lm .

f. S u u k o o b a s .

s u u la g i e h k

k u r g u p u r i.

k õ n e -e lu n d e ist. c . H ä ä le p a e l.

g . N in a k o o b a s . 1. K õ v a s u u la g i,

n . H a m b a d , o . H u u le d .

h.

d . S ö ö g iK õ r ik a a s.

m . Igem ed ,

Häälikuõpetus. I.

Häälik, tema tekkimine ja liigitus. Liithäälikud.

1. Sõnad elamine, kompsima võidakse lahutada osa­ deks e-l-a-m-i-n-e, k-o-m-p-s-i-m-a. Niisugust keeleväljendi lihtsaimat osa, kõneelundite teki­ tatud kõla (vt. 2), nimetatakse häälikuks. M ärkus.

Hääliku märki kirjas kutsutakse tä h e k s .

2. Hääliku kujundamisel e. hääldam isel õn tegev kõne-elundeist (vt. joonist, eelmisel leheküljel) kõigepealt kops, millest tulev õhuvool tungib hingekõri kaudu kõrisõlm e ja sealt kurgu ning suu- või ninakoopa kaudu välja. Õhu vabale väljavoolule võivad osa­ lisi või täielisi takistusi teha järgmised tähtsamad elundid: häälepaelad — kaks kõrvuti asetsevat nahakilet kõri­ sõlmes, mille vaheline pilu — hääl ep ilu — võib tõm­ buda kas koomale, kuni täielise sulgumiseni, või minna laiemale, kusjuures häälepaelad teatava pilusuuruse korral võivad hakata värisema, sünnitades heli; siis kurgupuri e. pehm e suulagi, mis võib sulgeda läbikäigu kas suu- või ninakoopasse; edasi keel ja huuled, mis võivad takistada õhuvoolu läbi- või väljapääsu suust. Keel võib sellejuures puutuda vastu kõva või pehm et suu­ la ge, igem eid ja ham baid. Kopsust tuleva õhuvoolu

hõõrdumisest vastu eelkirjeldatud kõneorganeid tekkivaist kahinaist ning helidest sünnivadki kõlad — häälikud. 3. Häälda: a-a-a. . ., nagu sõnas maa, või e-e-e nagu sõnas tee, ja pane tähele kõne-elundite tegevust selle­ juures. Häälikuid, mille kujundamisel kopsust tulev õhuvool, pannud värisema häälepaelad, kurgus ega suukoopas läbi­ voolul takistusi eest ei leia, nimetatakse täishääli­ kuks e. vokaalideks. Eesti keele vokaalid õn: a, näit. vana, taadi, saabuma

e, i, o, u, õ, ä, ö, ü,

„ „ „ „ „

.. ,,

tere, seened,, teega siristama, viige, liig kole, loodab, tooma puru, suudab, luusima põleb, põõsas, võõraid kära, sääsed, pääsema köha, söögem, töö süles, tüüdata, süüga

4. Häälda: s-s-s..., nagu sõnas kass või vaigistussõnas tsss!, või v-v-v . . ., nagu sõnas kivvi. Katsu hääl­ dada t-t-t. . ., nagu sõnas matt. Pane sellejuures tähele kõneorganite tegevust! Häälikuid, mille kujundamisel õhuvoolu läbipääs kõneelundeist õn kas osaliselt või täieliselt takistatud, kus­ juures häälepaelte värisemise puhul kitsendus või sulg õn suukoopas, nimetatakse kaashäälikuiks e. konsonantideks. Eesti keele konsonandid õn: b, näit. pabul, pipar, koppima (vt. allapoole, märkust) d, „ sadu, tütar, kotti

g, h,

„ „

kogu, kukub, olek, tükk halud, vaha, kehha

j, näit. järel, sajab, majja l, „ pudel, lilled, kallid ni, „ mõmin, kummi, tammedel n, „ nina, tunnid, lendama r, „ rasy, korrale, narrimine s, „ sasima, kassid, pessa v, „ vaha, suvi, kivvi, peäle nende rz g ees, sõnus nagu vankril, tungid, vangide, mille jaoks kirjakeeles erimärk puudub ja mida tähistatakse keeleteaduslikus kirjanduses // abil (näit. vatjkril). T ä h e d /e, t, p

M ärk u s.

õn

a in u lt

h ä ä lik u te

g, d, b e r is u g u s e

p ik k u s jä rg u m ä r g ik s (v t. 2 1 , m ä r k u s) e g a tä h is ta o m a e tte h ä ä lik u id .

5. Eesti keelde laenatud võõrsõnus võivad esineda veel järgmised, eesti keelele mitte-omased kaashäälikud:

f, näit. frakk, filosoofia š, „ dušš, tšuvašš z, „ zooloogia, zügoot ž, „ želatiin, siižee 6. ta d e s

T e a ta v a te h ä ä lik u te k u ju n d a m is e l h ä ä le p a e la d v ä r ise v a d ,

h e li,

te is te

h e lilis te k s , E e s ti

h ä ä ld a m is e l

jä rg n ev a id

k e e le s

õn

m itte.

E s im e s i

h ä ä lik u id

s ü n n i­

k u ts u ta k s e

h e 1 i t u i k s.

h e litu d :

b (p), d (t), (f), g (k ), h, s, (š); k õ ik

m u u d k o n s o n a n d id ja v o k a a lid õ n h e lilis e d . M ärku s.

T e a ta v a il

tin g im u s te l

v õ iv a d h e litu d h ä ä lik u d k õ n e le ­

N ä it. h õ n h e lilis te h ä ä lik u te (raha, lehmaga) ja l, m, n, r, v v õ iv a d h, s jä r e l s õ n a lõ p u l o lla h e litu d (mahl, ahm, pahn, kohr, osm, ahv, rasv ) .— K a a sh ä ä lik u d b, d, g, s õ n h a rilik u lt ik k a h e litu d (e e s tip ä r a s el h ä ä l­ m is e l sa a d a h e lilis te k s ja ü m b er p ö ö r d u lt. n a a b r u s es

tih ti

h e lilin e

d a m is e l). 7.

V o k a a lid ja o ta ta k s e h ä ä l d a m i s k o h a

a)

T a g a v o k a a lid e

need õn: b) n eed õn :

jä r g i k a h te liik i.

h ä ä ld a m is e l n ih k u b k e e l s u u s ta h a p o o le ;

a, o, u. õ. E e s v o k a a l i d e k u ju n d a m is e l k e r k ib k e e l s u u e e s o ts a p o o le ;

e, i, ä, ö, ii.

M ärk u s. e e s ti

lä h e m a s

L õ u n a e e sti n in g k o h a ti k ä p õ h ja e e s ti m u r d e s ja m õ n es

s u g u k e e le s

õn

te a ta v a

p iir in i

m ak sev

s õ n a s to h ib e s in e d a k a s a in u lt e e s v o k a a le v õ i a in u lt

etnä v õ i imä, m itte ema.

k u m b ig i lä b is e g i, n ä it. lõ u n a e e s tis tu s t

n im e ta ta k s e

sead u s,

v o k a a lh a r m o o n ia k s .

et ühes

ta g a v o k a a le ,

E e s ti

m itte

Seda näh­

k ir ja k e e le s v o k a a l­

h a r m o o n ia p u u d u b . 8.

K o n s o n a n d id liig itu v a d h ä ä l d a m is v i i s i jä r g i v iid e r ü h m a .

a)

S u l g h ä ä li k u d

e.

k l u s ii l i d

b (p),

õn:

d (t), g (k).

N e n d e k u ju n d a m is e l te k ib s u u - ja n in a k o o p a s h u u lte v õ i k e e le ja k u r g u p u r je a b il tä ie lin e s u l g , m is ta k is ta b m õ n e k s a ja k s õ h u v o o lu lä b ip ä ä s u . b)

P ilu h ä ä lik u d

s, (š, z, ž), v. k itsa

p ilu , c)

e.

s p ir a n d id

m ille

k a u d u k o p s u s t tu le v õ h u v o o l k a h in a g a v ä lja tu n g ib .

K ü lg h ä ä lik

e.

la te r a a l

l.

õn

S e lle

k e e le o ts s u u k e s k - n in g ü la o s a s lä b ip ä ä su õ h u v o o lu le , k e e le ä ä r te s t m ö ö d a s u u k o o p a d)

(f), h, j ,

(fr ik a tiiv id ) õ n :

N e n d e h ä ä ld a m is e l k u ju n d a v a d k õ n e o rg a n id m in g is k o h a s

V ä r ih ä ä lik

h ä ä ld a m is e l s u le b m is

v ä lja tu n g ib

k ü lg o sa d e k au d u .

e.

tr e m u la n t

õn

r,

m ille

k u ju n d a m is e l

õ h u v o o l tu n g ib , k e e le o ts a v ä r i s e d e s , lä b i k itsa a v a u s e s u u e e s -o s a s . M ärk u s. jä r g i k ä e)

l ja r n im e ta ta k s e ü h e s k o o s n e n d e k õ la

K o n s o n a n te

s u la h ä ä lik u ik s N in a h ä ä lik u d

c. liik v id a ik s .

e.

n a s a a lid

õn:

d a m is e l õ n õ h u v o o lu lä b ik ä ik s u u k a u d u s u le tu d , 9.

H ä ä ld a m is k o h a

a)

H u u lh ä ä lik u d

m, n,

rj. N e n d e h ä ä l­

n in a k a u d u v a b a .

jä r g i liig ita ta k s e k o n s o n a n d id n e lja r ü h m a . e.

la b ia a lid

b (p), (f),

õn:

m,

v.

N e n d e k u ju n d a m ise l ta k is ta v a d õ h u v o o lu lä b ip ä ä s u s u u k a u d u p e a m is e lt h u u 1 e d. b)

H a m m a s h ä ä lik u d

(š, z, ž).

N ende

m a s te rea

h ä ä ld a m is e l

e. d e n t a a 1 i d k e r k ib

k e e le

õn :

eesosa

d (t), l, n, r, s, ü le m is e

p o o le , sü n n ita d e s s e e g a o s a lis e v õ i tä ie lis e

ham ­

ta k is tu s e v ä lja -

tu n g iv a le õ h u v o o lu le . c)

j, 1].

L a g i h ä ä lik u d

N ende

e.

k u ju n d a m is e l

p a la ta a l-v e la a r id

s ü n n ib

s u lg

või

g (k),

õn:

p ilu s u u k o o p a s k e e le s e lja

k e r k id e s v a s tu k õ v a v õ i p e h m e t s u u l a g e . d)

K õ r ih ä ä lik u id

h ä ä ld a m is t

is e lo o m u s ta b

e.

la r ü n g a a le

õ h u v o o lu -ta k is tu s

õn

ü k s:

k õ r is õ lm e s ,

h.

S e lle h ä ä le ­

p a e lte a b il. M ärku s,

h v õ ib

o lla

te a ta v a s

h ä ä lik , n ä it. s õ n u s n a g u õhkama, viht.

h ä ä lik u lis e s

ü m bru ses

k ä la g i-

10.

K o n s o n a n tid e liig itu s ta b e l: H u u lh . H e lil.

H e lit.

v

b (P) (f)

S u lg h . P ilu h . J3 (K ü lg h . ro . J j [V ä r ik . N in a h .

ni

H a m m a sh . H e lil.

(z, ž)

H e lit.

d(t) s, (š)

1 r n

L a g ih . H e lil.

j

H e lit.

g(k) (h)1

K õ r ih . H e lil.

H e lit.

hl

n

Häälikud ei esine kõnelemisel harilikult mitte 11. üksikult, lihthäälikuina, vaid õn liitunud üksteisega häälikühendeiks e. üithäälikuiks. Nii õn omavahe­ lises ühenduses näit. konsonandid lm sõnas valmis, mps sõnas komps või rt sõnas varte, moodustades liitkaashääliku e. konsonant-ühendi, ja täishäälikud ae sõnas vaev, oi sõnas poisid või au sõnas austama, kujun­ dades liittäishääliku e. vokaal-ühendi. 12. Vrd. täishäälik-ühendeid ni, ai, ea, öe sõnus luiged ja eluiga, naisi ja vanaisa, hea ja reaalne, soe ja poeet. Kaksiktäishäälikuks e. diftongiks nimetatakse kahe vokaali ühendit, mida hääldatakse ühe hingetõukega. — ui sõnas luiged õn diftong, sõnas eluiga mitte.

II. Silp. 13. Sõnad kasvab, võitlusele, esitlemine võidakse lahutada osadeks kas-vab, võit-lu-se-le, e-sit-le-mi-ne. Niisugune sõna osa — ühe hingetõukega hääldatav häälik või häälikühend — õn silp. Eesti keeles esineb igas silbis tingimata vähemalt üks vokaal, välja arvatud mõned hüüdsõnad (tsss! tprr! hm! jne.), milles vokaale ei esine. 1

h k o h ta v t. 9 , m ä r k u s, s a m u ti 6 , m ä rk u s.

Sõna võib olla ühe- või enamsilbiline (öö, maa, ve-ri, Esimesele järgnevaid teist, kolmat, neljat jne. silpi kutsutakse järgsilpideks (võit-lu-se-le).

o-le-mi-ne).

M ärkus s õ n a d ) e s in eb

1.

E e s ti

k ir ja k e e le

j ä r g s il p i d e s

lik u d o, õ, ä, ö, ii a s e ts e v a d

lih ts õ n a d e s

(v ä lja

a r v a tu d

v o k a a lid e s t a in u lt a, e, i, u.

lih ts õ n a s

a i n u lt

1.

s ilb is .

võõr­

T ä ish ä ä ­ E r a n d ik s

(aitäh, ohoh jn e ., m ille p e a r õ h k õ n jä r g s ilb il, v t. 1 5 , 1 6 ) ja m u id u g i liits õ n a d (eluõigus, allüürnik). õn

m õn ed

h ü ü d sõn ad

M ä rk u s 2. s ilb i

L iitk o n s o n a n ti

(kl, kr, pl, tr, st jn e .) e e s ti k e e le s

a l g u l h a r ilik u lt e i e s in e e g a o le a lg u p ä r a s e lt e s in e n u d k i (v ä lja

a r v a tu d v a h e s t a in u lt te -ü h c n d , v r d . lõ u n a e e sti tsiga [ = sig a ] jt.). K ir ja ­ k e e le s

e s in e b

liitk o n s o n a n t

ü k sn es

sõ n a

e s im e s e s ilb i a lg u l, ja n im e lt

n o o r e m a i s la e n - ja v õ õ r s õ n u s (klaas, grammatika, trumm, protsess,

stenograaf jn e .) ja h e lijä lje n d a v a is n in g k ir je ld a v a is s õ n u s (prauhti!, trahh !, krõbisema, pragin jn e .). V a n e m a i s la e n s õ n u s õ n n iisu g u se l p u h u l e e s ti k e e ld e ü le k a n d u n u d a in u lt ü h e n d i v iim a n e k o n s o n a n t, n ä it.

raamat (v r d . v e n e zpaMoma), tampima (v r d . a la s a k s a stampen), kaunis (v rd . m u in a s g e r m a a n i *skauniz) jn e .

14. Vrd. silpide lõpphäälikuid sõnadel: va-na — var­ nad, tiae-rab — naer-ma, kosn-ma — komp-snd, ma-dal — ma-ta-me (loe: mat-ta-me, kus v tähendab hääliku lühi­ dust), va-ga — va-ka (loe: vak-ka), see-bi — see-pi (loe: seep-pi), ko-le-da, kir-jas-tas jne. Silp võib lõppeda niihästi vokaali kui konsonandiga. Esimesel puhul nimetatakse teda lahtiseks (va-na), teisel puhul kinniseks (var-nad). Kui kirjas mingile lihtsõna silbile vahenditult järgneb p, t, k, siis õn see silp alati kinnine (ma-ta-me, see-pi). K a h e v o k a a lim ä r g i v a h e l k ir ja s e s in e v p, t, k e i o le b, d, g tä h is e k s (v t. 2 1 , m ä r k u s), s e lle p ä r a s t ja g u n e b h ä ä l d a m i s e l s e e p, t, ^ -h ä ä lik k a h e l e s ilb ile : matame ( lo e : mat-ta-me, n a g u an-na-me), pakuti ( lo e : pak-kui-ti, n a g u ammuti), võpatama (1 .: võp-pat-ta-ma), k u ig i k ir ja s p, t, k e r a ld a m e n iisu g u s e l p u h u l jä r g n ev a s s e s ilp i: ma-ta-me, pa-ku-ti, võ-pa-ta-ma. S e llep ä r a s t o n g i lih ts õ n a s p, t, k a b il m ä r g itu d h ä ä lik u e e l s ilp a l a t i k i n n i n e . M ärk u s.

m u u d k u i p ik a

K a h e k o k k u liid e tu d s õ n a v a h e k o h a l e i o le s e e ju h is m a k s e v , s e s t s õ n a ­ a lg u lin e k o n s o n a n t õ n nagu:

vastu-banu,

lü h ik e :

goju-dulek).

vastu-panu, koju-tulek (lo e p e a a e g u S õ n u l pikakarvane, latitäkk õ n

s e e g a 1 . s ilp k in n in e , 2 . la h tin e .

IIL Rõhk. Vrd. erinevat hääldamistugevust e. -pingsust järg­ nevail sõnasilpidel: tohust — tohoh, vanker — ankeet, poeme — poeet; võitlejaile, kõnelemine, paremuselegi jne. (tugevama pingutusega öeldud silbid jämedatrükilised). Vähemat või suuremat jõukulutust ning ping­ sust hääliku või silbi hääldamisel nimetatakse rõhuks. Pingsamini kujundatud silpe kutsutakse tugevarõh ui isteks e. rõhul isteks (märk ' ehk ' silbi vokaali kohal, näit. tõhust, tohoh, kõnelemine), vastavaid nõrgemini hääldatavaid — nõrgarõ laulisteks e. rõhu tu iks (neil erimärki ei ole). Tugevarõhulist silpi võidakse omakorda hääldada kas suurema või vähema pingusega: esimesel puhul nimeta­ takse vastavat rõhku pearõhuks (märk näit. annab), teisel puhul kaasrõhuks (märk \ näit. lugemata). Pea­ rõhk õn seega kõige tugevam rõhk sõnas. 15.

Näit.: häle, haleda, haletsema, häletsüselegi, häietsemäta, häletsemätusele; kõhe, kohendagu, kõhendiise16.

tägi, kohendamisele; tahtma, tähtlikkegi, tähetägu; pere­ meeste, poepidaja, raamatukauplus, kee tääb indude; aitäh, karsümdi, ohoh; niisamuti, üleüldine, neliteistkümmend; poeet, metoodika, materialism. Pearõhk asetseb omaette hääldatavad eesti liht- kui liitsõnadel harilikult ikka esim esel silbil; ainult mõnel hüüdsõnal (vt. 35, i) ja liitsõnal õn pearõhk järgsilbil (ohoh, niisamuti), samuti suurel osal võõrsõnul, vastavalt keelele, kust nad laenatud (poeet).

K aasrõh k

a s e ts e b

lih ts õ n a d e l

s a g e d a s ti k o lm a n d a l, v iie n d a l jj.

p a a ritu a rv u lis te ! s ilp id e l (kõhendüsetägi), a r v u lis te le

mäta).

s ilp id e le ,

s . o . te is e le ,

k u id

v õ ib

la n g e d a k ä p a a r is-

n e lja n d a le jn e . (tähtlikkegi, häletse-

L iits õ n a d e l, m ille e s im e n e s ilp p e a r õ h u lin e ,

õn

jä r g n e v a te

liit­

(keeluäbinõule), v ä lja a r v a tu d v ii­ m a s e k s s ilb ik s o le v liito s a , m is õ n r õ h u tu (keeluäbinõu). L iit- ja v õ õ r ­ s õ n a d e l v õ ib k a a sr õ h k o lla k ä e s im e s e l s ilb il (üleüldine, materialism).

o s a d e e s im e s e d

R õ h u tu

s ilb id k a a s rõ h u lis e d

õ n ig a s ilp , m is p o le p e a - e g a k a a s r õ h u lin e . Ü k s is e is v a lt

h ä ä ld a ta v a , e n a m k u i ü h e s ilb is e kui

pearõhk

õn

m õnel

e e ln e v a !

sõn a

v iim a n e

s ilb il

silp , k u i p e a r õ h k õ n e s im e s e l s ilb il ja k u i e s im e n e k e s k p ik k (v t. 1 9 ;

n ä it.:

s ilp

õ n a la ti r õ h u tu ,

(kõle, haleda), s a m u ti t e i n e s ilp

õn

lü h ik e

või

haletsema, raamatu).

17. Näit.: vastust ta et saanud; kes seda oleks us­ kunud, kes seda oleks uskunud', kes õleks seda uskunud. Vrd. üksikuid sõnu: kes, sõda, õleks, uskunud. Lauses ei tarvitse rõhuolud olla samad kui üksikuis sõnus. Lauses võidakse mõnd sõna eriti kuuldavale tõsta, teda tugevamini rõhutades, kusjuures muud sõnad jääksid kas kaasrõhulisteks või sagedasti hoopis rõhutulks. Tugevamat rõhku lauses nimetame lauserõhuks, vas­ tandiks eelkirjeldatud silbirõhule, mis esineb üksikuis sõnus.

IV. Vältus. 18. Nii silbid kui häälikud võivad eesti keeles olla väga mitmesuguse kestvusega. Näit. õn esimene silp sõnus iga, mehi lühem kui sõnus võistlema, meeste, samuti õn a sõnas alused vähema kestvusega kui sõnas mau. Aega, mis kulub teatava hääliku või hääliküheiidi hääl­ damiseks, nimetatakse vältuseks e. pikkuseks (kvanti­ teediks), kusjuures vältuse eri astmeid ehk järkusid nime­ tatakse välteiks. 19.

Vrd. esimese silbi kestvust sõnadel:

tore vaga

toores vaka

toored vakka

padi lasub tulu sugu pada hani merel karistab urisema asi rabelemine unustama kahetsemata

paadi laastud tuulte suigub paistab annab metsad kardab tantsib häälte vennaksed pilbastega veerandi

paati laastude tuuli suikuma paistma andis metsade kartma mürtsuma saunade kauplus aasta pikk

Silpidel eraldatakse eesti keeles kolm kestvusjärku e. väldet: lühike e. esimene, keskpikk e. teme ja ülipikk e. kolmas. Lühikeses e. esim eses vältes (lühikese- e. esma­ välteline) õn esimene silp sõnadel: tore, vaga, padi, lasub, tulu, sugu, hani, karistab, rabelemine jne. K eskpikas e. teises vältes õn esimene silp sõnadel: toores, vaka, paadi, laastud, tuulte, suigub, annab, kardab, vennaksed jne. Ü lipika- e. kolm anda välteline õn esimene silp sõ­ nul : toored, vakka, paati, laastude, tuuli, suikuma, andis, kartma, pikk jne. M ärkide seletuseks. Käesolevas raamatus õn kolmandavälteline silp tarbekorral tähistatud märgi ' abil vastava silbi ees, näit. 'metsade, 'taevas, põlluvilja, kon-

so'nanti. Tähele panna! K onsonandiga lõppev (= kin­ nine), samuti diftongi või pika vokaaliga silp (vokaalide välteid vt. 21) õn üksiseisvas sõnas alati pikk (s. o. kas kesk- või ülipikk), mitte kunagi lühike: val-lad,

sui-gub, va-kad (vt. 14, märkus), saa-nide (vrd. su-gu, va-lar i-ga jne., mis lõpevad lühikese vokaaliga). 20. Sõna või sõnaosa esim ese silbi kestvusest ole­ neb sõna või sõnasõna silbivälde: missuguses vältes õn sõna või sõnaosa 1. silp, seesugusel silbivältel õn kogu sõna või sõnaosa. Näit. sõna kohustama õn e s m a - e. lühisilbivälteline, sest tema esimene silp ko- õn lühike, sõna vannutakse õn teisel e. keskpikal silbi­ vältel, sest silp van- õn teises vältes, sõnaosa -''tikkude sõnas õnnelikkude õn kolm anda- e. ülipikasilbivälteline, sest silp -7 ik- õn ülipikk. Tähele panna! Koik omaette üksikult hääldatavad ühesilbilised sõnad õn kolm andal silbiväl­ tel, näit. 'maa, 'kosk, 'pün, 'laud, 'ning, 'et, 'kas, 'mis, 'öö jne. M ärkus

1.

E la v a s k õ n e s la u s e rõ h u tu s k o h a s õ n a g a n iis u g u s e d

ü h e s ilb ilis e d s õ n a d s a g e d a s ti ü lilü h ik e s e d v õ i k e s k p ik a d , s ilb iv ä lte l,

s. o.

1. või 2.

n ä it. s õ n a ma la u s e s kas ma lähen v õ i et ja ta la u s e s tean

küll, et ta tüleb. M ärkus

2.

S õ n a v õ i s õ n a o s a s ilb i v ä lte k in d la k s m ä ä ra m in e o le ­

n e b v a s ta v a s õ n a v õ i s õ n a o s a 1 . s ilb i k e s tv u s e S e lle s k u u lm is e s tu le b e n d h a r ju ta d a , k in d la k sm ä ä r a m ist

h õ lb u sta v a d .

N ii

õ ig e s t

ta r v ita d e s õn

väga

k u u lm is e s t.

v õ tte id ,

m is s ilb iv ä lte

o ts ta r b e k o h a n e k a a lu te l-

d a v a s õ n a k a k s e s im e s t s ilp i k iir es ti h ä ä ld a d e s m itu k o r d a k o r r a ta , n ä it.

kaladele-s õ n a s ilb iv ä lte m ä ä r a m ise l p id e v a lt ö e ld a : ka-la-ka-la-ka-la s e lle ju u r e s lü h ik e s e d s ilp i).

saad ak se (s a a d u d

Sõna

m u lje ,

m u lje

et

m õ le m a d

s ilb id

sk eem :

vennaga p u h u l —

õn

ü h e p ik k u s e d

k u s v tä h e n d a b

ven-na-ven-na-ven-na-ven-na . . . —

s a a d a k s e sa m u ti k u u ld e m u lje , e t s ilb id õ n ü h e p ik k u s e d duvad

p ik e m a d

n in g

lü h ik e s t

k u i ka-la-ka-la-ka-la . . . ju u r e s :

s iin te g u p ik k a d e s ilp id e g a (s k e e m : ----------------- ,

1, k u id n a d tu n ­

jä r e lik u lt õ n m e il

k u s k r iip s tä h e n d a b

p ik k a s ilp i). K ü sim u s õ n a in u lt, k a s e s im e n e s ilp v iim a s e l p u h u l õ n k e s k 1 T e g e lik u lt e i ta r v its e m u id u g i m õ le m a d p ik k u s e d , k u id e t m e s ilp id e p ik k u s e o ts u sta m e m u lje

p õ h ja l,

s ilb id

o lla

saad u d

s iis õ n s e lle m u lje k ir je ld u s v ä g a tä h tis.

tä p s a lt

ü h e­

k u u ld e i i s e

või

ü lip ik k .

sõn a

V iim a s e

vendade.

k ü s im u s e

la h e n d u s e k s

v õ e ta g u

o ts u s e le , e t e s im e n e s ilp õ n tu n d u v a lt p ik e m k u i m is e

r ü tm õ n

v õ r d lu s e k s

n ä it.

ven-da-ven-da-ven-da-ven-da . . . jõ u ta k s e

H ä ä ld a d e s

l o n k a v (s k e e m :

- ----- ----- - ).

te in e ,

n ii

Saadud

et

h ä ä ld a ­

m u lje õ n v ii­

m a s e l p u h u l s o o tu te in e k u i venna-venna ... p u h u l: to l tu n d u s id m õ le ­ m ad

s ilb id

ü h e p ik k u s e d ,

sel

õn

e s im e n e

s ilp

p ik e m ;

ja

v õ r r e ld e s

ven-da-ven-da . . . ven-na-ven-na . . .’g a le ia m e , e t ven- s õ n a s venda õ n k e s tv a m k u i s õ n a s ven-na. J ä r e lik u lt õ n e s im e n e s ilp s õ n a l 'vendade ü lip ik k , s õ n a l vennaga k e s k p ik k , s õ n a l kaladele lü h ik e : 'vendade õ n k o l m a n d a - , vennaga t e i s e - ja kaladele e s m a -s ilb iv ä lte lin e . — E t s ilp id e p ik k u s õ n o ts u s ta v :

a la ti

a in u lt

k a tsu ta g u

s u h te lin e

m õ is te ,

s ilb iv ä lte m ä ä r a m is e l

s iis

õn

s iin

k a a lu te ld a v

v õ r d lu s sõn a

k õrvu

s e a d a ü h e v õ i m itm e m u u s õ n a g a . R a s k u s e d s ilb iv ä lte m ä ä r a m ise l o le n e v a d s a g e d a s ti k õ n e le ja m i t t e k i r j a k e e l s e s t h ä ä ld a m is e s t (k a s m u r d e lis e k õ n e le m is v iis i v õ i e e s ti k e e le m itte -o s k u s e tõ ttu ).

K e s s õ n u is e e i o s k a õ ig e s ti h ä ä ld a d a , s e e e i

sa a v ä lte id m ä ä r a ta k u u lm is e t e e l: d a m is e n ad e

sel

tu le b õ ig e

v ä ld e

m e e le s p i­

te e l k ä t t e õ p p i d a v õ i v ä lte o s k u s e s t ü ld s e lo o b u d a ja s õ ­

e r in e v a d

k e e le k u ju d

õ p p id a m ä lu lis e l te e l.

S e s t õ ig e k ir ja k e e ls e

s õ n a k u ju m ä ä r a m in e o le n e b s a g e d a s ti — n a g u jä r g n e v a s t s e lg u b — s õ n a s ilb iv ä lte le id m is e s t. M ä rk u s 3.

V õ õ r s õ n a d e l, m il p e a r õ h k e i o le e s im e s e l s ilb il,

m ä ä r a ta k se s ilb iv ä ld e h a r ilik u lt k a h e e s im e se s ilb i jä r g i

a la te s p e a ­

r õ h u s t , k u s ju u r e s p e a r õ h u lin e s ilp k a a sa a r v a ta k s e , n ä it. foneetika õ n s a m a l s ilb iv ä lte l k u i eetika, s õ n a kroaadid õ n 2 . s ilb iv ä itel,

sest

sõn a­

o s a l -aadid õ n 1 . s ilp k e s k p ik k .

21. Vrd. hääliku a vältust sõnus varul, vaarub, ^v(la­ mma, hani, saanid, 'saani, e vältust sõnus kera, keerud, ',keerdu, r vältust sõnus vara, varrud, 'marru, b vältust sõnus kobin, kopib, 'kopsu, g vältust sõnus tugi, tuki, 'tukki, d vältust sõnus saade, [teie] saate, 'saatel, kardab, Marta, 'kartma jne.

Kä üksikuil häälikuil eraldatakse kolm väldet: lühike e. esim ene, keskpikk e. teine ja üli­ pikk e. kolm as välde. M ärk u s.

L ih th ä ä lik u te e s im e n e v ä ld e m ä r g ita k s e ü h e k o r d s e

tä h e g a , te in e ja k o lm a s v ä ld e h a r ilik u lt

k a h ek o rd se

tä h e g a

(hani,

saanid, saani, vara, varrud, marru). V o k a a lid e v a h e lis e b, d, g II v ä ld e m ä r g ita k se p, t, k a b il, k o lm a s v ä ld e pp, tt, kk a b il {tugi, tuki, tukki). V ä ld e te m ä r k im ise ü k s ik a s ju e s ita b õ ig e k ir ju tu s õ p e tu s .

22. Vrd. kaksiktäishäälikute vältust: laulab — 'laulma, hoiab — 'hoidma, hauast — 'hauda, teine — 'teisi, muia­ takse— 'muigama jne. Vrd. a ja au pikkust sõnus valu — laulud — 'laulude, kasid, kausid, 'kaunade. D iftonge il õn ainult kaks väldet: keskpikk e. teine (laulab) ja ülipikk e. kolm as (laulma). 23. Tegelikus keeleõpetuses õn tarvilik silmas pidada peamiselt nende häälikute välteid, mis asetsevad sõna (või sõnaosa) esim ese ja teise silbi vahekohal, näit. sõnas vakka häälikuid a-kk, metsa — e-t-s, sooned — oo-n, lauaga — au, mürtsudes — ü-r-t-s, tants — a-n-t-s, sõnaosas -tikkude, sõnast põõsastikkude, häälikuid i-kk, jne. Neid häälikuid — esim ese silbi vokaal või dif­ tong ja järgnevad konsonandid kuni teise silbi vokaalini, viimast mitte enam kaasa arvates — nimetatakse sõna (või sõnaosa) sisehäälilmiks. 24. Vrd. silbiväldet ja sisehäälikute välteid järgnevail sõnadel (sisehäälikud püstkirjas, kolmandavältelised hääli­ kud jämedatrükiüsed): (I silbivälde:) vana, põleb, muhud, em a, visatakse, vabandage; (II sv.:) annab, suka, saarele, paunast, kaubelda, mõisad, tantsitakse; (III sv.:) 'panna, 'sukka, 'saar/, 'paunade, 'kauplema, 'mets/, '/ants/ma, 'riista, Veetma, 'piltide, 'marssima, Voit, '/?oiss, Vurt, Vakk, 'mees, Voon, Vee. Sõna sisehäälikute välde oleneb sõna silbivältest. Esmasilbivältelisel sõnal õn kõik sisehäälikud lühi­ kesed (vana). Teise silbivältelisel sõnal õn üks sisehäälik kesk­ pikk (annab), või kõik õn lühikesed, aga nende hulgas esine b diftong või liitkaas häälik (paunast, metsast),

sisehäälikute hulgas ei ole sel korral ühtki ülipikka häälikut.

Kolm anda silbivältelisel sõnal õn ü k s) sisehäälik ülipikk ('panna). p ik k

üks (ja ainult

M ä r k u s. K u i p ik a le v o k a a lile , d ifto n g ile v õ i I, m, n, r-le jä r g n e b k,t,p,s,h,f,š ( = s u lg - v õ i p ilu h ä ä lik ), k u s ju u r e s v a s ta v s õ n a õ n

ü lip ik a s ilb iv ä lte lin e,

s iis

ei

o ie

III v ä lte s m itte e e ln e v a d h ä ä lik u d , v a id

k, t, p, s, h, f, š, n ä it. kook, kaup, piits, poiss, laastu, psüiih, kurt, kaartide, marssima, valss, tantsima, konksude, lamp, agraafia, pluus jn e .

V.

Astmevaheldus.

Vrd. sisehäälikuid sõnadel : rida — rea — dade — read — ridu — reast (aga : elu — elude — elud — elusid — elust jne., kus l esineb kõigis sõnakujudes), mäge — mäe, salgama — salata, sõda — sõja, korda — korrast, hambad — hammas, pikka — pikad, 'villade (l III v.) — villad (l II v.) jne. Ühe ja sama sõna sisehäälikud ei esine sõna eri­ kujudes mitte alati samal kujul, vaid mõni neist vahel­ dub kaunis korrapäraselt kas sama hääliku puudumisega (rida : rea), mõne muu häälikuga (sõda : sõja, korda:korra) või sama hääliku mõne muu vältega (pikka: pikad). Seda nähtust kõigil sõnadel ei esine (näit. elu). 25.

M ä r k u s. sõn as,

m in g i

E sita tu d

sõn aosa

v a h e ld u s

a s e tse b

s is e h ä ä lik u il, n ä it.

m õ n ik o r d

kä

ri­

kaugem al

õnne'likku — õnnelikud,

võsas'tikku — võsastikus.

26. Näiteid, milles hääliku hääliku puudum isega:

esinem ine

a) b, d, g vokaali järel:

tuba — toa kuube — kuue pidama — pean riided — riie

poodi — poes jõudu — jõu hoidma — hoian aeda — aia

vaheldub

uude (uus) — uue vedel (vesi) — vee jõgede — jõe huugama — hauata

liugu — liu poega — poja aega — aja haugi — havi

V okaalijärelm ise esmavältelise b, d, g esinemine vaheldub samade häälikute puudumisega. — Tähele panna erijuhtumeid: aeda — aia (mille asemel võib tarvitada kä aida — aia), poega — poja, aega — aja„ haugi — havi. M ä r k u s 1. k a d u v o rm id e s

S õ n a d e l poeg, aeg — v a n e m k u ju poiga, aiga — õ n

e n d in e

g -e e ln e

v o k a a l-o llu s

i lä in u d ü le jä rg n e v a s ilb i

> poi-a, ai-a > po-ja, a-ja; s a m u ti õ n haugs õ n a l u m u u tu n u d y -k s : hau-gi- ;> hau-i > ka-vi. a lg u s s e : poi-ga-, ai-ga-

M ä r k u s 2 . cl—s ja ht—ks -v a h e ld u s te k o h ta (uude — uus, vedel —

vesi, kätte —

käsi, tõrde — tõrs, kahte — kaks jn e .) v t. 2 9 , m ä r k u s 3 „

b) g ja d, konsonandi järel: algama — alata uskuma — usub kilgama — kilata lohku — lohus ohkama — ohata hiilgama — hiilata tahtma — tahab orgu — orus hiiürgama — hüiiraku vihta — vihaga möirgama — möirata kahte (kaks) — kahe käsku — käsud iihte (üks) — ühe

l, r, h, s järel esinev esmavälteline g (kirjutatakse h, s järel k-ga) ja h järel asetsev d (t) vahelduvad samade häälikute puudumisega, s. o. lg, rg, hk, sk, ht vahelduvad vastavalt l, r, h, s, h-ga. lg, rg v a h e ld u b l, r -g a p e a m is e lt s õ n a s , m ille e s im e se s v õ i i, p ik k v o k a a l v õ i d ifto n g : salgama — salata, kurge — kure, hiilgama — hiilata, hüiirgama — hüürata, möir­ gama — möirata; v r d . märga — märja, 2 7 a . M ä r k u s,

s ilb is

õn

ta g a v o k a a l

27. Näiteid, häälikuga.

milles häälik

vaheldub

mõne muu

a)

d ja b vokaalide vahel, sadama — sajab sõda — sõja koda — koja hiilgama — hüljata selga — selja kärge — kärje

b ja g l, r järel: märga — märjad tõbi — tõves tiiba — tiivas leiba — leivaga kõlbama — kõlvata turba — turvas

Lühikeste vokaalide vaheline d (I välde) ja l, r järelm ine g vahelduvad j-ga; vokaalidevahe­ line või l, r järelm ine b vaheldub -y-ga. M ä rk u s, sõn as,

s. o .

lg, rg v a h e ld u b lj, rj-ga p e a m is e lt e e s v o k a a l s e s m ille e s im e s e s s ilb is õ n e e s v o k a a l (e, ä, ö, ä) ;

sõn as,

v r d . 2 6 b , m ä r k u s.

b)

d l, n, r kõrval, b m kõrval: muldama — mullata kildu — killud andma — annan kündi — künni kordama — korrata varde (vars) — varre

tõrde (tõrs) — torre kumba — kummast tõmban — tõmmata keeldu — keelu käänded — käänete kaardude — kaarud

Lühikese vokaali järel ning l, n, r kõrval osas sõnakujudes esinev d (I välde) õn teistes sõnakujudes muutunud vastavalt l, n, r-ks, s. o. oma kõrvalkonsonandi sarnaseks, samuti õn b m kõrval muutunud m-ks, ehk ühesõnaga: Id, nä, rd, mb vaheldub vastavalt II, nit, rr, mm -ga. — Pika vokaali järel õn sel kombel tekkinud II, nn, rr, mm lühenenud l, n, r, m-ks (keeldu — keelu). Häälikmuutust, milles mingi häälik õn arenenud kas osaliselt või täieliselt mõne oma ligidal seisva hääliku sarna­ seks, nimetatakse sarnastum iseks e. assim ilat­ siooniks.

c) Vokaal b, d, g kõrval:

iga — ea pidama — pean poodi — poe uba — oa

lugu — loo roogu — roo süda — söandab küdema — köeb

Samal korral kui b, d, g teatud sõnade erikujudes kord esineb, kord puudub (vt. 26, a), vaheldub nende häälikute kõrval olevaist lühikestest vokaalidest i e-ga, u o-ga,

ii ö-ga. M ä r k u s.

S a m a d e l tin g im u s te l õ n

aga

p ik k

ii, uu, üti ilm a

sä ä r a se v a h e l d u s e t a : riidu — riiu, huugama — huuata, püüdma —

püüan.

M uud

lü h e n e n u d :

p ik a d

v o k a a lid õ n k õ r v a lo le v a

raagu

—

rao,

needma

—

k on son an d i

neab,

kao

korral

rooga — roa,

lõõga — lõas.

28. Näiteid, milles hääliku üks sama hääliku m õne muu vältega:

välde

vaheldub

a) Konsonant lühikeste vokaalide vahel ja vokaal lühikeste konsonantide eel:

'hakkab — hakaku 'latti — latid 'hüppama — hüpata 'kasside — kassid 'tallama — tallata 'kammisid — kammiga

'laasima — laasib 'keelama — keelata 'võõrad — võõraste 'laulma — laulame 'koiba — koiva 'jõudma — jõuab

Lühikeste vokaalidevahelise lihtkonsonandi, ja esmavälteliste konsonantide eel asetseva pika vokaali või diftongi kolm as välde vaheldub samade hää­ likute teise vältega. b) Konsonant pika vokaali või diftongi järel või teise konsonandi kõrval:

'saaki — saagiga 'atrade — adra 'näitama — näidaku 'lapsi — lapsed

'kaapima — kaabib 'poissi — poisid 'väntama — vändata 'märssi — marsist 'konksude — konksud

'kostma — kostab 'vinguma — vingub 'surmama — surmanud 'nälga — nälja 'salgama — salata

Pika vokaali ning diftongi järel või kon­ sonandi kõrval asetseva üksikkonsonandi kolmas välde vaheldub sama konsonandi esim ese vältega. M ä rk u s. k orral k on sonan d i

S a r n a s tu m is e

puhul

k o l m a s v ä ld e

(v t. 2 7 ,

te is e

b)

v a h e ld u b

s iis k i

sel

v ä lte g a , s e s t a s s im ila ts io o n i-

'hambad {tn III v .): hammas {ni II v .); s a m u ti m u u d e l p u h k u d e l, k u i k o n s o n a n d ile

v o r m id e s õ n k õ r v u ti-o le v a d k o n s o n a n d id k o k k u s u la n u d ü h e k s: jä r g n eb

kord

k o n s o n a n t,

kord

vokaal

n in g

kui

s is e k o n s o n a n te

e i o le

'tapma (p III v .) — tapab (p II v .; v r d . 'tahtma — tahan, k u s k a d u v o r m is h õ n lü h ik e ).

kadunud:

29. Eelmistes punktides kirjeldatud sisehäälikute kadu­ mine, muutumine või välteline nõrgenemine õn olnud algselt tingitud sellest, kas järgnev silp oli kinnine või lahtine. Sõna teise silbi olles algupäraselt kinnine, õn sõna sisehäälikuterühm nõrgenenud, s. o. sisehäälikuid õn kas kadunud või naaberhäälikuga sam astunud või sisehäälikute hulgas esineb j, mis õn arenenud d, g-st, või v, mis õn saadud &-st, või üks sisehäälikuist õn, võrreldes sama sõna mõne muu vormi vastava häälikuga, nõrgem as vältes. Niisugusel korral õn meil tegu vastava hääliku või sõna nõrga astme e. paladega (näit. rea, hammas,

sõja, tõve, pika). Vastasel korral, s. o. kui teine silp õn olnud algi ahtine, õn sõna sisehäälikud jäänud eelkirjeldatud kujul nõrgenem ata. Niisugusel puhul õn vastav sisehäälik või sõna tugeval astmel e. panidel (näit. rida, hamba,

sõda, tõbe, pikka).

Sõna teise silbi algkinnisusest või -lahtisusest oleneva nõrga ja tugeva astme vaheldumisi esinemist nimetatakse a s t m e v a h e ld u s e k s e. p a in d u m is e k s . Sõnad, mil see nähtus esineb, õn astm evahelduslikud e. painduvad. M ä r k u s 1. et sõn a

tu g e v

P r a e g u s e s t e e s ti k e e le s t p a is ta b , n a g u e i o le k s õ ig e ,

või

nõrk

a s te

o le n e b

te m a

te is e

s ilb i k in n is u s e s t v õ i

la h tis u s e s t.

K ü ll õ n n ä it. 'anda — annan p u h u l s e e ju h is tõ s ia s ja d e g a

k o k k u k õ la s

(anda — 2 . s ilp la h tin e , annan —

k in n in e ),

k u id

sõn ad el

n a g u hakkan — hakajnud õ n lu g u ü m b e r p ö ö r d u d : tu g e v a s te õ n s e a l, k u s o o ta k s n õ r k a ,

ja v a s tu o k sa .

K u id

vanem al

k e e lea r e n e m is jä rg u l

hakkan -s õ n a tõ e s ti la h tin e (c^hakkajdan) ja hakanud k in n in e ( 'laul,

suuri > 'suur, anduma- > > 'andma, kuldane > > 'kuldne), samuti õn kaugem al sõnas (kolmandas, neljandas jne. silbis) vokaal sõna lõpult alati kadunud (kübara > > kübar, madala > > madal). Vokaali kadu sõna sees sõna lõpul — lõppkaoks. M ärkus

1.

N agu

e e s ti

nimetatakse

sisekaoks,

v a n e m a s r a h v a la u lu s ,

p u u d u b lõ p p - ja

s is e k a d u k ä m e ie su u r im a s lä h e m a s s u g u k e e ie s , s o o m e s , k u s ö e ld a k s e n ä it.:

suuri rnetsä [ = s u u r m e ts], laulanut [ = la u ln u d ]. — E e s tis õ n

lõ p p - ja s is e k a d u s ü n d in u d u m b e s a ja jä rg u l a . 1 2 0 0 — 1 5 0 0 p . K r. M ä rk u s 2.

L õ p p - v õ i s is e k a o tõ ttu

l ü h e n e n u d tü v e e i to h i

mets õ n lü h e n e n u d tü v i, hammas- a g a k o n s o n a n ttü v i, v t. 4 0 ). V iim a s e k o h ta e i o le v õ id u d k in d ­ segi

a ja d a

k o n so n a n ttü v e g a

la k s te h a m in g it v o k a a li k a d u ,

(n ä it.

e s im e s e l

s u g u n e k a d u s ü n d in u d v õ r d le m is i h ilju ti,

korral

õn,

nagu

ö e ld u d ,

n ii­

4 0 0 — 7 0 0 a . ta g a si. — J ä r g n e ­

v a is p e a tü k e s ju h ita k s e ta r b ek o r ra l v a s ta v a il k o h ta d e l tä h e le p a n u s e lle le , k a s õ n te g u k o n s o n a n ttü v e g a v õ i v o k a a lik a o lis e lü h e n en u d tü v e g a .

42. Sõnakujud 'kirvel, 'hambad, 'kindad, 'kastes õn praegu tugeval astmel, olgugi et nende teine silp õn kinnine (ootaks nõrka astet). — Vanemas rahvalaulukeeles ei ole küsimusaluste sõnade tüvi mitte kahe-, vaid kolm esi lbine: kirve’e! lia, hamba’ald, kindlaid, kas­ te’ e/ssa, kusjuures teine silp õn lahtine (kirve-ella). Sõnatüved 'kirve, 'hamba, 'kinda, 'kaste jts. õn kä lühenenud, kuigi erinevalt lõpp- ja sisekao juhtumeist. Nende tüvede vanem kuju õn kirvehe-, hambaha-, kindaha-, *kastege-, millest meie vanemas rahvalaulukeeles konso­ nandi (h, g) kao järele õn kujunenud kirve’e, hamba’a, kindla, kastet. Eesti kõnekeeles õn see arenemiskäik läinud veel kaugemale: teise ja kolmanda silbi vokaalid õn kokku sulanud üheks lühikeseks vokaaliks: 'kirve, 'kamba jne. Niisugust lühenemist esineb kä esimese ja teise silbi vahekohal, näit. jõu (vrd. jõudu), liu (vrd. liugu) jne. (neis 3

näiteis õn konsonant astmevaheldusseaduse mõjul kadunud ja kõrvalolevad vokaalid koondunud (ihte silpi). Nähtust, milles vokaalidevaheline konsonant õn kadunud ja kõrvalolevad vokaalid selle järele kokku sulanud ühte silpi, nimetatakse koondumiseks e. kontraktsiooniks, ja tüvesid, milles kontraktsioon õn esinenud — koondatuiks e. kontraheerituiks. 43. Tähele panna! Kui teise silbi vokaal kadunud või kui esimese ja teise või teise ja kolmanda silbi vahel õn sündinud kontraktsioon, õn vastav sõna praegu kolm anda^ silbivältel: 'mets, 'Laal, 'andma, 'kuldne, 'leidma, 'joale, 'hambad, 'kirve, 'kindal, 'kastest jne. Seega õn kolm as silbi välde praegu tähtsaks tüve endise lühenem ise tunnuseks. Muutuvad sõnadel, noomeneil ja verbidel, võib kahe- ja enamsilbiste sõnade esimese silbi ülipikkusest pea alati järeldada, et sõnas õn olnud kas sise- või lõppkadu või kontraktsioon. M ärk u s.

N agu

r a h v a la u l u k e e l

e e lm is e s tk i

ju b a

õ n s e lg u n u d ,

a la l h o id n u d r e a m u is ts e id

g u s e s k õ n e - n in g k ir ja k e e le s õ n lä in u d k a o ts i.

õ n m e ie v a n em

k e e ie jo o n i,

O lg u

s iin

m is

prae­

e s ita tu d v e e l

m õ n i lis a n ä id e r a h v a la u lu d e s t v o k a a li k a o n in g k o o n d u m is e k o h ta : R a h v a la u l u d e s :

P raegu ses

k ir ja k e e le s :

Õ u n a p u u s ta õ ig e e s ta ,

Õ u n a p u u s t õ ig e s t,

S a r a p u u s ta s ir g e e s ta . . .

S a r a p u u st s ir g e s t...

v õ i: H a u v i p itk a h a m b a a s ta . . . v õ i: K u i s e e n u ta b n e id u n o o r i M in n e s s a is a k o d u n ta ... v õ i: T e g i k u u , te g i k a k s i,

H a v i p ik a [ = p ik a h a v i] h a m b a s t... K u i s e e n u ta b n e id n o o r [ = n o o r M in n e s is a k o d u n t ...

n e id ]

T e g i k u u , te g i k a k s,

P o o le k u u d a k o lm a ta g i;

P o o le k u u d k o lm a tk i,

N ä d a la g i n e lja ta g i;

N ä d a la g i n e lja tk i;

S a i s iis p e s a v a h n i’e k s i. . .

S a i s iis p e s a v a lm is [õ ie ti: v a l­ m ik s] . . .

(E e s li r a h v a la u lu d I, lk . 2 , 4 , 5 , 1 9 ).

kirveellä taivaassa [ = 'ta e v a s ] (s o o m e e e p o s e K a le v a la k e e le s v e e l: kirvehellä, taivahassä). S o o m e g i k e e le s e i o le tä ie lik k u k o n tr a k ts io o n i s ü n d in u d :

t = k ir v e l],

õn

II. a. 44.

Käändsõnad, K ä ä n a m in e .

Noomenite 'muutmist nimetatakse

k ä ä n a m is e k s

e . d e fin e e r im is e k s .

Arv.

puu — pau/d, puul de, lind — linnu j d, maja — majalde, astmel — astmeltejl e. astmejijl, lehega — leh­ te! de)ga, raamatust — raamatul telst e. raamatul iist, õnne­ tusele — õnnetusi teile e. õnnetusj lj le. 45.

Käändsõnad ning nende erimuuted esinevad kahes a r v u s : a in s u s e s e. s in g u la r is , kui õn vastavalt kõne ühest esemest või olukorrast (puu, lehega, raamatust, õnnetusele), ja m itm u s e s e. p lu u r a lis , kui asjaomane muutevorm tähen­ dab m itut eset või olukorda (puud, lehtedega, raamatuist,

annetustele). Mitmuse lahutab ainsusest m itm use tunnus, mis liitub ainsuse tüvele (puuld, puulde, astmeltelle, astmelille). Selleks tunnuseks õn -d[e\- (-te-) ja -/-. Mitmuse tunnus ühes ainsuse tüvega kujundab m itm use tüve (eelmisis näi­ teis: puud, puude, astmete, astmei- jne.). Tunnuste järgi eraldatakse d- m itm us (-d, -de-, -tetunnusega) ja -/-m itm us ('/-tunnusega). -- Mõnes sõna­ rühmas ei ole /-mitmuse tunnus enam selgesti nähtaval (näit. jalgu, jalul, vrd. ainsust: jalga). Niisugusel puhul õn endine /-tunnus keele hilisemas arenemiskäigus läinud kaotsi. Kä rf-mitmuse tunnus võib mõnikord puududa (näit. jalgel, jalgele, kus d-ollus õn kadunud). Sellelaadi­ lisi mitmusi esitatakse ning selgitatakse lähemalt järgnevais peatükes (vt. 65— 68). Käänded. Käänamisel kujundatavaid muuteid nimetatakse k ä ä n d e ik s e. k a a s u s t e k s . Käänet iseloomustab käände46.

lõpp, mis liitub ainsuses ainsuse, mitmuses mitmuse tü­ vele. Mõnel käändel lõpp puudub. Täie-elujõulisi käändeid õn eesti keeles 14, mis kõik esinevad niihästi ainsuses kui mitmuses. 47. Kõige m itm ekesisem ad poolest õn järgmised käänded: a ) N im e t a v

e.

n o m in a tiiv ,

oma praeguse kuju

näit.: Tuli põleb. Kellald

helisevad. Nimetav õn tunnuse -d abil.

lõ p u t a ,

mitmuses

eraldub ta

mitmuse

Seega õn nimetav iseendast puhas tüvi, mis aga oma algsema kujuga võrreldes tihti õn tunduvalt muutunud (vrd. mets < metsa, vt. 41; käsi < * kädi c * kade, vt. 62, märkus, jne.). b)

O m a sta v

õn süsimust. kõrged.

e.

näit.: Selle hobuse lakk linnal de majad õn tihti^ väga

g e n it iiv ,

Suurlte

Omastav kääne õn praegu lõ p u t a , seega puhas tüvi, mitmuses eraldab teda mitmuse tunnus -de ehk -te. Vanem al ajal õn siiski omastavalgi olnud om a m uutelõpp, ja nimelt -n, mis õn aga sõna lõpult eesti keeles üldiselt kadunud. Riismena õn see vana lõpp alal hoidunud liitsõnas maantee [— maatee] ja mõnes koha­ nimes, näit. Soontaga [— Sootaga] (Pärnumaal). Kä leidub temast jälgi meie vanemais kirjakeelemälestistes. Näit. Mülleri jutlustes (1600. a. paigu) esineb vorme: Pattuden {= pattude], sömanayal [loe: sööman-ajal = sööma-ajal], sensama [= sellesama] jt. Viimane asjaolu seletab, miks kahesilbiliste tüvede ain­ suse genitiiv õn praegu nõrgal astmel: teine silp lõppes n-ga ja oli seega loomulikult kinnine. Vrd. toa (c*tuban), raua (