Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa 9789949575114, 9789949575121, 9789949575152, 9789949575176, 9789949575190, 9789949575138, 9789949575145, 9789949575169, 9789949575183, 9789949575206 [PDF]

Zitiervorschau

Kaja Plado

♦

Ana Kontor

EESTI KEELE TÖÖRAAMAT 8. klassile 2. osa Minu nimi on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................

Kool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................................................

2016

Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe tasemel, õpilastele, kellele on rakendatud individuaalne õppekava (IÕK), muukeelsetele õpilastele ning kasutamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi õppijate õppe diferentseerimisel. Retsenseerinud Ülle Rästas, Heidi Öövel

Toimetanud: Tiina Helekivi Illustreerinud: Ülle Meister, Vilve Aavik-Vadi Tehniliselt toimetanud: Andero Kurm Kujundanud ja küljendanud: Eve Kurm Fotod: Wikimedia Commons, Andero Kurm (lk 109) Kaanefoto: Shutterstock Images Kaane kujundanud: Eve Kurm

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse.

Autoriõigus: SA Innove, autorid 2016

ISBN ISBN ISBN ISBN ISBN ISBN ISBN ISBN ISBN ISBN

978-9949-575-11-4 (kogu teos) 978-9949-575-12-1 (1. osa) 978-9949-575-15-2 (2. osa) 978-9949-575-17-6 (3. osa) 978-9949-575-19-0 (4. osa) 978-9949-575-13-8 (pdf: kogu teos) 978-9949-575-14-5 (pdf: 1. osa) 978-9949-575-16-9 (pdf: 2. osa) 978-9949-575-18-3 (pdf: 3. osa) 978-9949-575-20-6 (pdf: 4. osa)

Trükiettevalmistus: Kirjastus Studium Riia 15b 51010 Tartu www.studium.ee

Trükitud OÜ Greif trükikojas Lohkva, Luunja vald Tartumaa 62207

sisukord NIMISÕNA KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED Nimetav kääne

...................

4

.......................................................

4

Omastav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Osastav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Sisseütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Seesütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Seestütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Alale-, alal- ja alaltütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Saav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rajav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Olev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kaasaütlev ja ilmaütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . SÕNADE TULETAMINE LIIDETE ABIL

...............................

50

..............................................

51

.............................................................

59

Nimisõnade tuletusliited OMADUSSÕNA

8 15 19 26 32 38 42 44 44 47

Omadussõna muutmine: algvorm ja käändevormid OMADUSSÕNADE TULETUSLIITED

..........

69

.................................

82

Omadussõna otsene ja ülekantud tähendus LIITOMADUSSÕNA

...................

.......................................................

OMADUSSÕNADE VÕRDLUSASTMED Lisa ♦ KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED

99 101

............................

104

...........................

114

3

NiMisÕNA kÄÄNdEVorMidE TÄHENdusEd Kas on meeles? Eesti keeles saab nimisõnu käänata 14 käändes. Käändeid on vaja selleks, et väljendada sõnavormide tähendusi. Näiteks: ♦ Kask (mis?) kasvab metsa ääres. ♦ Sügisel lähevad kasel (millel?) lehed kollaseks. ♦ Kass jooksis suure hooga kaseni (milleni?) ja ronis mööda kase (mille?)

tüve üles.

Tuleta meelde 7. klassis õpitut. Vaata Eesti keele tööraamat II osa (autorid: K. Rüütel, R. Lill, ilmunud 2011).

Nimetav kääne. küsimused kes?, mis? Nimisõna nimetavas käändes 1) märgib lauses tegijat või olijat, st sõna esineb lauses alusena.

• Tütarlaps (kes?) jälgis lainetes õõtsuvaid kajakaid. • Ehitajad (kes?) krohvivad seina. • Suusatamine (mis?) on kasulik tegevus. • Mesinik (kes?) sai sel aastal hea meesaagi. 2) laiendab tegusõna olema - täpsustab kes või mis on alusega märgitud olend, ese, nähtus või tunne.

• London on suurlinn (mis?). • Mihkel oli kõrvaarst (kes?). • Markus olevat olnud hea suusataja (kes?). • Kased on lehtpuud (mis?).

4

• Vihm ja lumi on sademed (mis?). • Mul on mure (mis?). 3) väljendab olendit, eset või nähtust, kellele/millele tegevus on suunatud.

• Ma panin kartulid (mis?) keema. • Pane aken (mis?) kinni! • Kõik lahendasid ülesanded (mis?) õigesti.

1.

Kirjuta lausetesse loodusõpetusest tuntud tegijat või olijat märkivad sõnad. Meenuta loodusõpetuses õpitut.

sood, puhkepark, turbakiht, rändrahnud, tuhk, kaevandusmuuseum, põlevkivi, maapind, masinad 1. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. koosneb mitmesugustest kivimitest. 2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. purustavad lubjakivi väikesteks tükkideks. 3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. koosnevad peamiselt graniidist. 4. Kohtla-Nõmmel tegutsevad .................................... ja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... . 5. Põhja-Eestis lasub lubjakivikihtide vahel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... . 6. Lubjakivi põletamisel jääb järele . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..., mis kuhjatakse tuhamägedesse. 7. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..

tekib väga aeglaselt. 8. Suurte järvede ääres asuvad võimsad .................................... .

Kokkuvõte. Kirjutasin lünkadesse sõnad ......................... käändes. 5

2.

A. Loe sõnad harjutuse lõpus, loe laused. B. Vali lünka sõna, mis täpsustab lause aluseks olevat sõna. Lõpeta laused ainsuse või mitmuse sõnavormidega.

1. Kivimid, mida inimene kaevandab ja kasutab, on ......................... . 2. Maapealne kaevandus on ..................................................... . 3. Lubjakivi on tuntud . . . . . . . . ..................................................... . 4. Paekivi on Eesti . . . . . . . . . . . . ..................................................... . 5. Purustatud lubjakivi on . . ..................................................... . 6. Turvas on eestlastele oluline .................................................. . 7. Brikett on ahiküttes laialdaselt kasutatav ................................... . 8. Hästi lagunenud turvas on hea ............................................. .

karjäär, rahvuskivi, põlluväetis, rahvuslill, toiduained, killustik, loodusvara, kütus, maavara C. Kaks sõna valikust ei sobinud ühessegi lausesse. Moodusta mõlema sõnaga kaks lauset: 1) nimisõna on aluseks; 2) nimisõna täpsustab alust. Kirjuta laused. 1. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 2. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 3. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 4. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 6

3.

A. Loe laused. Ringita nende lausete numbrid, kus nimisõna laiendab tegusõna olema.

1. Ilves on kiskja. 2. Kiskjad murravad teisi loomi. 3. Põldlõoke on Eestis väga levinud rändlind. 4. Lõokese pealael ilutseb suletutt. 5. Rästik ja nastik on maod. 6. Nastik elab veekogu kaldal, metsas või soos. 7. Madu on osav ujuja. 8. Piki rästiku selga kulgeb sik-sakiline triip. 9. Paigalinnud elavad kogu aasta ühes paigas. 10. Kevadel ehitatakse pesad. 11. Kägu muneb munad võõra linnu pessa. 12. Mets on lindude ja loomade elupaik.

B. Rühmita ülejäänud lausetes nimetavas käändes nimisõnad selle järgi, mida nad lauses märgivad.

Nimisõna on lauses aluseks

Nimisõna märgib eset, olendit või nähtust, kellele tegevus on suunatud

C. Mitmendates lausetes täpsustavad nimisõnad aluseks olevaid sõnu? . . . . . ja . . . . . lauses. 7

omastav kääne. küsimused kelle?, mille? Nimisõna omastavas käändes väljendab 1) kellelegi või millelegi kuulumist (kelle? mille? oma).

• Need on Mihkli (kelle?) suusad. • Keldri (mille?) põrand oli niiske. • Talvel restaureeriti Munamäe (mille?) vaatetorni. 2) koos kaassõnaga tegevuse kohta.

• Mehed püüdsid mitmeid tunde jõe (mille?) ääres kalu.

• Isa parkis auto garaaži (mille?) ette.

Kas on meeles? Küsimusi saab esitada kahel viisil: 1) küsimus koos tegusõnaga, 2) küsimus sõnavormi kohta. Näiteks: püüdsid jõe ääres - koos tegusõnaga esitame küsimuse kus? (püüdsid kus?), sõna jõe kohta küsime mille?. mille?

püüdsid jõe ääres püüdsid kus?

8

mille?

parkis garaaži ette parkis kuhu?

3) tegevuse aega.

• Laulu- ja tantsupeo ettevalmistus kestis Tallinnas terve nädala (kestis kui kaua?).

• Juulikuu jooksul (olid millal?) olid ilmad päikesepaistelised ja kuumad. Küsimused:

mille?

mille?

kestis terve nädala

olid juulikuu jooksul

kestis kui kaua?

olid mis ajal?

4) lõpetatud tegevust.

• Marielle küpsetas külalistele koogi (küpsetas mille?). • Maria kirjutas sünnipäevakaardi (kirjutas mille?) ja pakkis kingituse (pakkis mille?).

5) hulka.

• Ma ostsin Selverist paki (ostsin kui palju?) pelmeene. • Kalev rebis tüki (rebis kui palju?) paberit ja kirjutas sellele telefoninumbri. Küsimused:

mille?

mille?

ostsin

paki

ostsin kui palju?

rebis

tüki

rebis kui palju?

6) täpsustab tegevust.

• Maris läks raamatukokku ja laenutas sealt raamatu (laenutas mille?). • Memm võttis kapist suhkrutoosi (võttis mille?) ja täitis selle pruuni suhkruga.

9

4.

A. Loe laused nii, et sulgudes sõnad oleksid omastavas käändes. Kirjuta laused. kelle? mille?

1. Poistele tundus, et õpetaja manitsus kestis terve (igavik). .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 2. (Tööraamat) sisekaanel on eesti keele õigekirjareeglid. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 3. (Treener) ütluse järgi ei toimu homme korvpallivõistlust. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 4. (Sirelipõõsad) all oli märgata liikumist, seal sibas siil. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 5. Andrus keeras (uks) lukku ja pani (võti) taskusse. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 6. Sten luges päevaga (põnevik) läbi ja viis õhtul (raamat) raamatukokku

tagasi. .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 10

7. (Korterid) ustele pandi uued kaasaegsed lukud, (aknad) ees vahetati rulood. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 8. (Nädal) pärast sõidab Marje koos sõbrannaga kümneks päevaks Londonisse, et tutvuda (suurlinn) eluga. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 9. Ma pean poest ostma (pakk) kamajahu, (kott) keefiri, (purk) marineeritud kurke ja (karp) kaerahelbeid. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

B. Jooni kirjutatud lausetes omastavas käändes sõnavormid koos tegusõnadega.

C. Loe veel kord laused ja mõtle, mida väljendavad omastavas käändes sõnad. Kirjuta reale nende lausete järjekorranumbrid, milles märgitu avaldub.

• Kellelegi/millelegi kuulumist: .........

• Tegevuse aega: ........... .........

• Lõpetatud tegevust: . . . . . . . . . . .........

• Hulka: ................................

• Tegevuse kohta: . . . . . . . . . . . . . .........

• Tegevuse täpsustust: ..... .........

11

5.

A. Loe sõnaühendid. B. Jooni tegusõnad. C. Esita küsimus koos tegusõnaga. Rühmita sõnaühendid tabelisse.

1) laskus metsa taha, 2) kestis sajandi, 3) oli kruusi sees, 4) vältas minuti, 5) istub kamina juures, 6) astus kõnnitee äärele, 7) võttis aega tunnikese, 8) kestis päeva, 9) korjas õunapuu alt, 10) vaatas majaka suunas, 11) leiti vundamendi alt, 12) haukus aia ääres Küsimus koos tegusõnaga . . . . . . . . . . . .. . . . kuhu?

Sõnaühendid . . . . ........................................................ . . . . ........................................................ . . . . ........................................................ . . . . ........................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . kus?

. . . . ................................................. ....... . . . . ................................................. ....... . . . . ................................................. ....... . . . . ................................................. .......

. . . . . . . . . . . .. . . . kust?

. . . . ........................................................ . . . . ........................................................ . . . . ........................................................ . . . . ........................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . kui kaua?

. . . . ........................................................ . . . . ........................................................ . . . . ........................................................ . . . . ........................................................

12

D. Kirjuta välja kõik omastava käände vormis nimisõnad. Esita küsimus sõnavormi kohta. metsa .. . . . . . . .–. . mille? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

6.

A. Kirjuta õigesti hulka märkivad sõnad.

1) krahmas (käär) leiba, 2) jõi (kruusitäis) piima, 3) tõi (kann) morssi, 4) luges (lehekülg) muinasjuttu, 5) tellis (kast) maasikaid, 6) sai (purk) mett, 7) kinkis (tahvel) šokolaadi, 8) korjas (kimp) lilli, 9) tõi (rull) majapidamispaberit, 10) ostis (kanister) bensiini

B. Esita küsimus omastavas käändes sõnavormidele 1) koos tegusõnaga, 2) sõnavormi kohta. Näiteks:

mille?

krahmas kääru leiba krahmas kui palju?

13

7.

A. Kirjuta sõnast põder ja maasikas omastava käände vormid.

...............................

...............................

B. Moodusta sõnavormidega erineva tähendusega sõnaühendeid. Kirjuta sõnaühendid tabelisse.

Kellelegi kuulumine

. . . . . . ........................................................ . . . . . . ........................................................ . . . . . . ........................................................ . . . . . . ........................................................

Millelegi kuulumine

. . . . . . ........................................................ . . . . . . ........................................................ . . . . . . ........................................................ . . . . . . ........................................................

Lõpetatud tegevus

. . . . . . ................................................. ....... . . . . . . ................................................. ....... . . . . . . ................................................. ....... . . . . . . ................................................. .......

14

osastav kääne. küsimused keda?, mida? Nimisõna osastavas käändes väljendab 1) kestvat (lõpetamata) tegevust.

• Kristjan kirjutas sel ajal harjutust (kirjutas mida?), kui õuest kostis politseauto sireen.

• Miia heegeldas õhtul linikut (heegeldas mida?), Mart meisterdas samal ajal legodest lossi (meisterdas mida?). 2) koos kaassõnaga tegevuse kohta.

• Turistid olid kuumast suvepäevast väsinud, nad vantsisid tüdinenult mööda tänavat (vantsisid kus?).

• Õhuakrobaadid kõnnivad tsirkuses piki köit (kõnnivad kus?), mis ripub üle lava. Küsimused:

vantsisid mööda tänavat - vantsisid kus?, kõndisid piki köit - kõndisid kus?;

tänavat - mida?, köit - mida? 3) koos kaassõnaga tegevuse aega.

• Mauno peab enne õhtut (peab millal?) poes ära käima. • Me läheme klassikaaslastega pärast tunde (läheme millal?) kinno. Kirjuta küsimused. peab käima enne õhtut - . . . . . ........................ ? õhtut - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..? 4) millegi puudumist.

• Priidikul ei ole tahtmist (ei ole mida?) täna trenni minna. • Suures linnapargis ei ole väikelastele mänguväljakut (ei ole mida?). • Maarja on meie klassis uus õpilane, tal ei ole veel ühtki kindlat sõpra (ei ole keda?). 15

5) ebamäärast hulka.

• Kalev jõi värskelt pressitud kirsimahla (jõi mida?). • Maasikakorjamiseks vajatakse tallu abilisi (vajatakse keda?). 6) koos arvuga kindlat hulka.

• Aastas on neli aastaaega (on mitu?). • Ostsime poest kaks kilogrammi (ostsime kui palju?) kartuleid. Kirjuta küsimused. on neli aastaaega - . . . . . . . . . . . ............................ ? õppeveerandit - . . . . . . . . . . . . . . . . ............. ?

8.

A. Moodusta sõnavormidest ainsuse nimetava ja osastava käände vormid. Nimetav kääne (kes?, mis?)

võistluselt nädalaga kakaduule papagoina külaskäigust meremehele hädaohu reisikaaslaseta

tasemetööks veekogusse kraavipervel söögilauani 16

võistlus

Osastav kääne (keda?, mida?) võistlus/t

B. Eralda osastava käände vormidel sõnalõpud. • Mis tingimustel on osastava käände lõpuks -d. Märgi tärniga need sõnad. Mitu sõna märkisid? (........ sõna).

9.

Moodusta eelmise harjutuse sõnadest mitmuse osastava vormid. Rühmita tunnuste alusel. Kasuta abisõna palju.

Näiteks: võistlus - palju võistlusi.

• -id-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ • -sid-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ • i-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ • e-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ • u-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

10.

A. Loe laused. Jooni sõnad, mis vastavad küsimusele keda?, mida?. B. Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi tabelisse.

1. Peeter seisis purskkaevu juures, ta ootas seal sõpra. 2. Vanaema on hea tervisega, sest ta harrastab aastaringselt kepikõndi. 3. Tädi Liina elab majas, millel ei ole verandat. 4. Onu rääkis, et Pärnus armastavad eakad inimesed jalutada piki mereranda. 5. Suvel liigub mererannas rahvast ka peale keskööd. 6. Linnamaratonil jooksis Kert kümme kilomeetrit endalegi ootamatult hea tulemusega. 7. Me läheme teatrisse, et vaadata balletti. 8. Ema saatis Annela poodi pähkleid ja kaneeli ostma. 17

1.

Kestev tegevus

2.

Kindel hulk

3.

Ebamäärane hulk

4.

Tegevuse koht

5.

Tegevuse aeg

6.

Millegi puudumine

11.

Moodusta ainsuse osastava käände sõnavormidest mitmuse osastava käände vormid. mida?

kastab potilille ei osta raamatut parandavad katust pildistavad mereranda jälgivad reklaami valib tapeeti

18

kastab potililli

sisseütlev kääne. küsimused kellesse?, millesse? Nimisõna sisseütlevas käändes väljendab 1) tegevuse kohta, kuhu minnakse või midagi pannakse.

• Kooli sportlased läksid võimla/sse (läksid kuhu?) korvpalli mängima. • Klassis algas remont. Lapsed panid oma õppevahendid kappi/de/sse (viisid kuhu?). Kirjuta küsimustele vastused. läksid kuhu? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . .............................. millesse? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................... 2) sarnasust kellegagi.

• Poiss on oma töökuselt vanaisa/sse (on kellesse?), aga välimuselt emasse (on kellesse?). 3) suhtumist kellessegi.

• Klassijuhataja suhtub oma klassi õpilas/te/sse (suhtub kellesse?) hästi. 4) seisundit või olukorda.

• Isa haigestus grippi (haigestus millesse?). • Ilm hakkas minema pilve (hakkas minema mis seisundisse?). • Aafrikas on sattunud paljud inimesed vaesuse/sse (on sattunud mis olukorda?). Kirjuta küsimused. grippi - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................. pilve - . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................ vaesusesse - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................

19

5) sihtaega.

• Vaheaja suusaüritused lükkusid jaanuarist veebruari/sse (lükkusid mis aega?). Kirjuta küsimused või vastused.

• lükkusid veebruarisse - . . . . . ....................................... • millesse? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ • veebruarisse? - . . . . . . . . . . . . . . .............................. • lükkusid mis aega? - . . . . . . . . ....................................

12.

A. Loe laused. Otsusta, kas õige on 1. või 2. lause. B. Märgi tähenduselt õige sõnastus.

• Jope pandi selga. 1) Selg pandi jope sisse. 2) Jope pandi selja sisse.

• Kindad pandi kätte.

1) Käed pandi kinnaste sisse. 2) Kindad pandi käte sisse.

• Saapad pandi jalga.

1) Saapad pandi jala sisse. 2) Jalad pandi saabaste sisse.

• Müts pandi pähe.

1) Müts pandi pea sisse. 2) Pea pandi mütsi sisse.

• Teksapüksid sikutati jalga.

1) Jalad pandi teksapükste sisse 2) Teksapüksid pandi jalgade sisse.

• Sviiter pandi selga.

1) Sviiter pandi selja sisse. 2) Selg pandi sviitri sisse.

20

Sisseütlevas käändes sõnavormidel võivad olla erinevad lõpud. 1. Ainsuse ja mitmuse sõnavormidel on peamiselt sõnalõpuks -sse (vihikusse – vihikutesse). 2. Ainsuse sisseütleva käände sõnavormid võivad olla omakorda veel:

• lõputa: sõitis metsa, ruttas kooli, läks lehte; • de-lõpulised: tuli meelde, hammustas keelde; • he-, hu-lõpulised: sättis pähe, läks sohu. 3. Mitmuse sõnavormidest mõned võivad olla ka lõputa: kostis kõrvu, sattus kulli küüsi.

Pane tähele! Ainsuse sisseütleva käände sõnavormid moodustatakse ainsuse omastava käände järgi. Näiteks: langes mõtte/sse (mõte) – mille? mõtte – millesse? mõtte/sse. Omastava käände vorm on ainsuse sõnavormi tüveks. Näiteks: lõke – (uue) lõkke (mille?) – lõkke/sse (millesse?).

13.

A. Moodusta sõnavormidest ainsuse nimetava ja omastava käände vormid.

Ainsuse sõnavorm sirelipõõsasse

Nimetav kääne

Omastav kääne

(kes?, mis?)

(mille?, kelle?)

sirelipõõsas

sirelipõõsa

raamatukokku ostukeskusesse mobiiltelefonisse

21

võrkpallikoondisesse sattus kesklinna sõitis pealinna valgus maanteekraavi kallas paadipõhja lisas saiataignasse suhtus õppimisse

B. Eralda tabelis ainsuse sõnavormidel tüvi ja sõnalõpp. Näiteks: sirelipõõsa/sse. Kas on meeles? Osastava käände vorm on mitmuse sõnavormi tüveks. Näiteks: lõkked – lõke (mis?) – (uut) lõke/t (mida?) – lõke/te/sse (millesse?).

Tuleta meelde mitmuse tunnuse valikut. (Vajadusel vaata tööraamatu 1. osa lk 80.)

14.

A. Täida tabel. Enne täitmist selgita: • mida pead tegema, • mis järjekorras on vaja ülesannet täita.

Ainsuse sõnavorm

kuusikusse raamatukokku 22

Mõtle: nimetav kääne Moodusta ja kirjuta: osastav kääne (kuusik) kuusiku/t

Mitmuse sisseütlev kääne kuusiku/te/sse

purihammastesse mootorrattasse paekaldasse raamatukokku kaubamajja

tuulekeerisesse sõitsid seenemetsa suhtusid turvavöösse sisenesid linnusetorni piilusid töövihikusse

B. Kontrolli osastava käände sõnavormide lõppe. Täida lüngad. • lõpp -d on . . . . . . . . . sõnal, • lõpp -t on . . . . . . . . . sõnal, • lõputa on osastav käände vorm ......... sõnal. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.

• Märgi tärniga sõnad, millel on mitmuse tunnus -de. Kokku ....... sõna. C. Võrdle tulemust naabriga.

15.

A. Jooni sisseütleva käände sõnavormid (kellesse?, millesse?). B. Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi tabelisse.

1. Peetri vanemad lükkasid puhkusereisi suvesse. 2. Vanemad otsustasid sõita koos lastega Portugali. 3. Ilmateates öeldi, et tuul pöördub homme põhja. 4. Isa töötab ehitusel. Ta suhtub oma töösse täie tõsidusega. 23

5. Mihkel on tõsise loomuga poiss. Ema ütles, et ta on läinud oma olekult vanaonusse. 6. Õde õpib ülikoolis. Ta lükkas oma lõputöö esitamise detsembrisse. 7. Vend Kalle on spordipoiss. Ta ei ole kunagi haigestunud grippi. 8. Tee oli libe ja mitu autot sattusid avariisse. 9. Meritile meeldib laulmine. Ta on oma häälelt läinud vanaisasse. 10. Kuidas sa suhtud sõjapõgenikesse? . . . ........................................................ 1.

Sarnasus kellegagi

. . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................

2.

Tegevuse koht

. . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................

3.

Tegevuse sihtaeg

. . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................

4.

Seisund või olukord

. . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................

5.

Suhtumine kellessegi

. . . ........................................................ . . . ........................................................

C. Täienda tabelit omapoolsete näidetega. D. Moodusta iga täiendusega 5-6 sõnaline lause. Kirjuta laused vihikusse.

24

16.

A. Loe laused. Kasuta sisseütleva käände vorme. B. Kirjuta laused õigesti vihikusse.

1. Harjutus tuleb kirjutada pabertahvlilt (töövihik). 2. Vanaaja mehed suhtusid tõsiselt (kalapüük, metsloomade küttimine, korvide punumine, loomanahkade nülgimine). 3. Naised andsid oma osa (toidutegemine, õmblemine, metsaandide kogumine). 4. Mitu tundi huvitegevust mahub sinu (nädal, kuu)? 5. Kuidas mõjutab õpilaste käitumist kuulumine (perekond, klass, sõpruskond, võistkond, fännklubi)? 6. Kuidas sa suhtud kilekottide (keelustamine) ja prügi (sorteerimine)?

C. Kirjuta moodustatud sisseütleva käände vormid tabeli vasakpoolsesse veergu.

D. Moodusta ja kirjuta vastavad mitmuse vormid. Ainsuse sisseütleva käände vorm

Mitmuse sisseütleva käände vorm

töövihiku/sse

töövihiku/te/sse

25

E. Eralda teise tulba sõnavormidel mitmuse tüvi, tunnus ja lõpp. F. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja. Selleks: 1) nimeta sõna nimetavas käändes, 2) moodusta ainsuse osastava käände vorm, 3) mõtle, mis on osastava käände lõpp ja selle järgi mitmuse tunnus. Mitmuse tunnus -de on . ....... sõnal.

seesütlev kääne. küsimused kelles?, milles? Nimisõna seesütlevas käändes väljendab 1) tegevuse kohta.

• Kooli sportlased valmistuvad võimla/s (valmistuvad kus?) võistlusteks. • Tallinna/s on reisisadam, bussijaam ja raudteejaam (on kus?). • Mudilastel on käe/s jämedad puidust pliiatsid (on kus?). 2) tegevuse aega.

• Augusti/s valmistuvad kõik õpilased kooli minekuks (valmistuvad millal?). 26

3) seisundit või olukorda.

• Haige on piinavates valu/de/s (on mis seisundis?). • Ta on suures nohu/s (on mis seisundis?). • Maira on mure/s (on mis olukorras?).

17.

Kirjuta küsimused.

1) valmistuvad võimlas - . . . . . ........................... 2) on Tallinnas - . . . . . . . . . . . . . . . ................. 3) on mures - . . . . . . . . . . . . . . . . . . .............. 4) valmistutakse augustis - . . .............................. 5) võimlas - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........... Tallinnas - ................................ 6) augustis - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ mures - ................................

18.

Loe lause. Otsusta, kumb valik on õige. Märgi.

• Sõrmikud on käes. 1) Sõrmikud on käte sees. 2) Käed on sõrmikute sees. • Sall on kaelas.

1) Sall on kaela ümber.

2) Kael on salli ümber.

• Pintsak on seljas.

1) Selg on pintsaku sees.

2) Pintsak on selja sees.

Tuleta meelde õpitut! Täida lüngad. 1. Ainsuse seesütleva käände vormid moodustame ainsuse tüvevormi, s.o . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . käände sõnavormi alusel. Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................. ....... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................. ....... 2. Mitmuse seesütleva käände vormid moodustame mitmuse tüvevormi, s.o ainsuse . . . . . . . . . . . . . . ......... käände sõnavormi alusel. Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................. ....... 27

19.

A. Täida tabel.

1. Enne täitmist loe tabelist tärniga sõnad.

2. Tuleta meelde tärniga sõnade erandlikku mitmuse tunnust. Näiteks: küünal – (mida?) küünal/t – küünal/de Omastav kääne (kelle?, mille?) + ainsuse seesütleva käände kääne (kes?, mis?) sõnavorm (kelles?, milles?)

Osastav kääne (keda?, mida?) + mitmuse seesütleva käände sõnavorm (kelles?, milles?)

lõke

lõke/t - lõke/te/s

Nimetav

lõkke – lõkke/s

rike mõte sete kinnas lammas hammas

tennis rääbis lugemik raiesmik *küünal

küünal/t - küünal/de/s

*peenar *sõstar

B. Eralda ainsuse sõnavormidel tüvi ja sõnalõpp. Mitmuse sõnavormidel eralda tüvi, mitmuse tunnus ja sõnalõpp. * 5 sõnal on mitmuse tunnus -de. Märgi need sõnad. 28

20.

A. Täida tabel. • mida pead tegema. • mis järjekorras on vaja ülesanne täita.

Enne täitmist selgita:

Mõtle: nimetav kääne Moodusta ja kirjuta: osastav kääne

Ainsuse sõnavorm

taldriku/s

Mitmuse seesütleva käände vorm

taldriku/te/s

maikuus praeahjudes spordidressides rahakotti kirjaümbrikut lambikuplit jooginõud raamatukapis margialbumites

B. Kontrolli: 1) osastava käände sõnavorme;

• lõpp -d on . . . . . . . . sõnal • lõpp -t on . . . . . . . . sõnal • lõputa on osastava käände vorm ........ sõnal 2) mitmuse tunnuse õigekirja.

• Märgi tärniga sõnad, millel on mitmuse tunnus -de. Kokku ........ sõna. C. Võrdle tulemust naabriga. 29

21.

A. Jooni sõnad, mis vastavad küsimusele kelles?, milles?.

1. Korvis on prisked puravikud ja oranžid kuuseriisikad. 2. Meie bussijaam on ikka veel remondis. 3. Poisil on moodsad botased jalas. 4. 2016. aasta võiduparaad toimus veebruarikuus Võrus. 5. Meie koolist kirjutati ajalehes ja räägiti raadios. 6. Märtsis algab kevad ja saabuvad esimesed rändlinnud. 7. Taevas on pilved, sajab laia lörtsi. 8. Neljanda klassi tüdrukud on sageli omavahel tülis. 1.

Seisund või olukord

. . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................

2.

Tegevuse koht

. . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................

3.

Tegevuse aeg

. . . ........................................................ . . . ........................................................ . . . ........................................................

B. Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi tabelisse. C. Täienda tabelit omapoolsete näidetega. D. Moodusta iga täiendusega 5-6 sõnaline lause. Kirjuta laused vihikusse. 30

22.

A. Loe laused. Kasuta seesütleva käände vorme. B. Kirjuta sõnavormid.

1. Kuivad puukännud praksusid (lõke) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .............. . 2. Väike poiss oli (punetised) ............................. , sest (lasteaed) . . . . . . . . . . . . . . . ............... oli see haigus juba mitmel lapsel. 3. Paljud inimesed rääkisid (Narva) ................................... omavahel (vene keel) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................... . 4. Tädi Reet oli (mure) poja pärast .................................. , kes tahtis istuda omaette (vaikus) . . . . ................................... . 5. Kevadel ostetud traktorid on (aiandid) ......................................... (pidev kasutus) . . . . . . . . . . . . . . ................................... . 6. Karelil oli sall (kael) . . . . . . . . ................. ja kindad (käsi) ................. , sest (õu) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . olid miinuskraadid.

C. Kirjuta üksteise alla mitmuse seesütlevas käändes olevad sõnavormid. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................................................

D. Moodusta väljakirjutatud sõnadel mitmuse tüvevormid (ainsuse osastav kääne).

E. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.

31

seestütlev kääne. küsimused kellest?, millest? Nimisõna seestütlevas käändes väljendab 1) tegevuse kohta.

• Vanemad olid puhkusel, nad tulevad täna Hispaania/st koju. (tulevad kust?)

• Isa võttis külmkapi/st sülti ja ketšupit. (võttis kust?) 2) tegevuse aega.

• Lõunavaheaeg kestab kella ühe/st kaheni. (kestab mis ajast alates?) 3) mingist olukorrast, seisundist vabanemist.

• Haige võttis rohtu ja vabanes valu/de/st. (vabanes mis seisundist?) • Taat oli uhke, sest tema vallatu/st pojapoja/st oli kasvanud tore mees. (on kasvanud välja mis seisundist?) 4) ainet, millest midagi tehakse.

• Väikemees tegi rannas olles liiva/st toreda lossi. (tegi millest?) 5) kellest või millest räägitakse.

• Õpetaja rääkis ajaloo tunnis eestlaste jõulukomme/te/st. (rääkis millest?) • Telesaates kõneldi Tanel Padari/st ja tema lauljatee/st. (kõneldi kellest? ja millest?)

23.

Vasta küsimusele või esita küsimus.

1. tegi millest? - . . . . . . . . . . . . . . . ....................... 2. tulevad Hispaaniast - . . . . . . ................................ 3. vabanes mis seisundist? - ...................................... 4. rääkis millest? - . . . . . . . . . . . . .......................... 5. kestab mis ajast alates? - ...................................... 6. Hispaaniast - . . . . . . . . . . . . . . . . ..... , lauljateest - .................................. 7. valudest - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................. 32

24.

Loe lause. Otsusta, kumb valik on õige. Märgi.

• Võttis kaabu peast.

1) Võttis pea kaabu seest. 2) Võttis kaabu pea seest.

• Võttis tennised jalast. 1) Võttis tennised jala seest. 2) Võttis jalad tenniste seest.

• Võttis lipsu kaelast.

1) Võttis kaela lipsu ümbert. 2) Võttis lipsu kaela ümbert.

Tuleta meelde õpitut! Täida lüngad. 1. Ainsuse seestütleva käände vormide moodustamisel võtame aluseks ainsuse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... käände sõnavormi. Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................. ....... 2. Mitmuse seestütleva käände vormide moodustamisel võtame aluseks mitmuse . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......... käände sõnavormi. Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................. ....... . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................. .......

25.

A. Täida tabel.

Nimetava käände vorm

Omastava käände vorm

Seestütleva käände vorm

Küsimused: ................

Küsimused: ................

. . . . . . . . . . . ....................

...............................

mõisavalitseja

teoline 33

kubjas aidamees rätsep puusepp köögiteenija mölder

B. Täienda tabelit mõisa ametimeeste nimetustega. Vajadusel otsi Internetist. C. Mis oli kellegi ülesandeks mõisas? Moodusta laused ja kirjuta vihikusse.

26.

A. Täida tabel.

Ainsuse sõnavorm

Mõtle: nimetav kääne Moodusta ja kirjuta: osastav kääne

Mitmuse seestütleva käände vorm

Küsimused: .............. Küsimused: ......... ..... . . . . . . ....................... ............................. lennuki/st aprillist linnustest mõtet

tatrahelvestest 34

labakinda riigikorrast piltidest huvijuhti

B. Kontrolli 1) osastava käände sõnavormide lõppe:

• lõpp -d on . . . . . . . . . sõnal, • lõpp -t on . . . . . . . . . sõnal, • lõputa on osastav käände vorm ......... sõnal. 2) mitmuse tunnuse õigekirja.

• Märgi tärniga sõnad, millel on mitmuse tunnus -de. Kokku ........ sõna. C. Võrdle tulemust naabriga.

27.

A. Täienda tegusõnu seestütlevas käändes sõnavormidega. Kasuta valikuks antud sõnu kõigis võimalikes ühendites.

näitering*, kooliaeg, haigused*, odrajahust, ülikoolilinn, pensioniiga, lambanahk*, puudumised* . . . . . . . . . . . .t.,....................................................... läksid ära kust? - .näiteringis .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

tegutses mis ajast alates? - . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... valmistasid millest? - . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

35

t, . . . . . . . . . . ....................................................... kõnelesid millest? - . .näiteringis .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... vabanes millest? - . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

B. Täienda ridu ajalooteemaliste sõnadega. C. Moodusta lauseid tärniga märgitud sõnadega erinevates ühendites.

28.

A. Loe laused. Kasuta seestütleva käände vorme. B. Kirjuta sõnavormid.

1. Ajaloo tunnis tuleb juttu (maailm) ....................................... 19. ja 20. sajandi vahetusel. 2. Kas sa oled kuulnud suurriikide (ajastu) ..................................... ? 3. Suurriikide asumaades elas enam kui pool maakera (elanikkond) . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... . 4. Inglismaa (asumaad) . . . . . . . .................... oli kõige rahvarohkem India. 5. Inglismaa valdused algasid Aafrikas (Egiptus) ................................ ja ulatusid (Ida-Aafrika) . . . ................................. kaugele lõunasse. 6. Saksa (riigid) . . . . . . . . . . . . . . . . ................... oli kõige suurem ja tugevam Preisimaa. 7. (Alates 1871. aasta) . . . . . . . . ......................................... räägitakse (Saksa keisririik) . . . . . . . . . . . . ................. .

C. Kirjuta üksteise alla mitmuse seestütlevas käändes olevad sõnavormid. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 36

D. Moodusta kirjutatud sõnade mitmuse tüvevormid (s.o ainsuse . . . . . . . . . . . . . . . . .................... kääne).

E. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.

29.

Loe ja lõpeta laused. Selgita tähenduse erinevust.

Mis seisundisse?

Mis seisundis?

Mis seisundist?

Sisseütlev kääne

Seesütlev kääne kus?

Seestütlev kääne kust?

kuhu? Õpilased läksid

Nad veetsid ..............

Alles peale kella

hommikul kooli.

kuus tundi.

kolme lahkusid nad ........................ .

Meie õpetaja kirjutas

Artikkel ilmus reedeses

Meie klassi õpilased

artikli . . . . . . . . . . . . . . . . . .

ajalehes.

lugesid ........... ......... seda artiklit.

Naabritüdrukud läksid

Nad ei saanud kuigi

Nad suhtlevad nii

. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . .

kaua ................ olla.

tihedalt, et nende tülist ei tulnud midagi välja.

Meie klassi Mart

Ta oli .....................

Nüüd on ta juba

haigestus leetritesse.

peaaegu kaks nädalat.

............................. tervenenud ja käib jälle koolis.

37

Alale-, alal- ja alaltütlev kääne. küsimused kellele?, kellel?, kellelt?; millele?, millel?, millelt? Nimisõnad alale-, alal- ja alaltütlevas käändes väljendavad: 1) tegevuse kohta. Alaleütlev kääne

Alalütlev kääne

kuhu? Loomad aeti laudast karjamaa/le. Loomad aeti lautadest karjamaa/de/le.

Alaltütlev kääne kust?

kus? Loomad söövad karjamaa/l.

Loomad aeti karjamaa/lt lauta.

Loomad söövad karjamaa/de/l.

Loomad aeti karjamaa /de/lt lautadesse.

2) isikut, olendit. Alaleütlev kääne

Alalütlev kääne

Kellele midagi antakse, teatatakse

Kellel midagi on

Alaltütlev kääne Kellelt midagi saadakse, küsitakse

Isa ostis poja/le uue telefoni.

Poja/l on uus telefon.

Ema küsis poja/lt uut telefoni vaadata.

Isad ostsid poega/de/le

Poega/de/l on uued

Emad küsisid poega/de/lt

uued telefonid.

telefonid.

uusi telefone vaadata.

3) seisundit, olukorda, viisi. Alaleütlev kääne kuidas? Õpetajad jäid temaga rahu/le.

38

Alalütlev kääne

Alaltütlev kääne

kuidas? Õpetajad on temaga rahu/l.

-

4) aega. Alaleütlev kääne Aasta läheneb lõpu/le.

Alalütlev kääne

Alaltütlev kääne

Talve/l võib oodata pakast.

-

5) tunnust. Alaleütlev kääne

Alalütlev kääne

Alaltütlev kääne mille poolest?

-

-

Alaleütlev kääne

Alalütlev kääne

Rain on kasvu/lt pikk poiss.

6) põhjust. Alaltütlev kääne

mis põhjusel? -

30.

Liina läheb ema soovi/l poodi leiba ostma.

-

Esita küsimused.

1) ootab talvel – . . . . . . . . . . . . . . . ................................... 2) on pikkuselt – . . . . . . . . . . . . . . . ................................... 3) esineb kutsikal – . . . . . . . . . . . . ................................... 4) paigaldab katusele – . . . . . . . ................................... 5) kutsub korrale – . . . . . . . . . . . . ................................... 6) küsis politseinikult – . . . . . . . ................................... 7) soovil – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... , nutikuselt – .............................. 8) sügisel – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..... , õpetajalt – .............................. 9) teismelisel – . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... , raamaturiiulile – ......................

39

31.

A. Rühmita sõnavormid tähenduse järgi.

1) tuli loengult, 2) helistas sõbrale, 3) on ostuga rahul, 4) loomult tasane, 5) pillas tänavale, 6) jooksis staadionil, 7) läheb tuisule, 8) sai naabritelt, 9) tegutsevad suvel, 10) isa palvel, 11) kuulis treenerilt, 13) on naerul, 14) toimus möödunud aastal, 15) ülemuse käsul 1. Tegevuse koht .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 2. Isik, olend .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 3. Seisund, olukord, viis .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 4. Aeg .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 5. Tunnus .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

40

6. Põhjus .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

B. Täienda rühmitust sõnaühenditega lugemistekstist.

32.

A. Loe laused, kirjuta õigesti vihikusse.

1. 19. sajandi 50. (aastad) tutvustati (rahvas) uut talurahvaseadust. 2. Selles nähti ette üleminekut seni kasutusel olnud (teorent) (raharent). 3. Raharendi puhul ei läinud talupojad enam (mõisapõld) (töö). 4. Küll aga maksid talupojad (iga aasta) (mõisnik) oma talu eest renti. 5. Selle raha eest maksis mõisnik palka (moonakad), kes (põld ja heinamaad)

tööd tegid. 6. (Talupojad) tuli rent kindlasti (õige aeg) ära maksta. 7. Raha maksmata jätmise (kord) võis mõisnik talu (teised inimesed) rentida.

B. Leia ja jooni aega väljendavad sõnavormid (tegusõna + nimisõna).

33.

väljapääs

väljapääs

A. Loe laused. Kirjuta õigesti.

1. (Suur koolihoone) võib ette tulla ohtlikke olukordi. väljapääs

väljapääs

2. Õpilased võivad saada (koolitöötajad)

väljapääs

ärevaid teateid (tulekahju) või (pommiähvardus).

väljapääs

3. Häiresireeni kuuldes ei tohi keegi enam (maja) jääda.

väljapääs

evakuatsiooniplaan

väljapääs

4. Kõik inimesed peavad (hoone) lahkuma. 5. (Kool) peavad olema (nähtav koht) evakuatsiooniplaanid. 6. (Plaanid) on märgitud, kuidas (vajadus) kõige kiiremini (hoone) väljuda. 7. Miks peavad inimesed ohu (kord) (häiresireen) reageerima? 41

8. Miks peavad kõik (ruumid) lahkuma? 9. Miks ei tohi inimesed (oma soov) (klassid või rõivistud) varjuda? 10. (Nähtav koht) peavad olema evakuatsiooniplaanid ka (kaubanduskeskused), (majutuskohad) ja (raviasutused).

B. Rühmita sulgudes olevad sõnad õigesti küsimuste alusel. Sisseütlev kääne: kellesse?, millesse? Seesütlev kääne: kelles?, milles? Seestütlev kääne: kellest?, millest? Alaleütlev kääne: kellele?, millele? Alalütlev kääne: kellel?, millel? Alaltütlev kääne: kellelt?, millelt?

saav kääne. küsimused kelleks?, milleks? Nimisõna saavas käändes väljendab: 1) kelleks või milleks miski saab või muutub.

• Minu vend õpib ehitaja/ks (õpib kelleks?). • Ajapikku muutusid vanaaja suitsutared rehielamu/te/ks (muutusid milleks?). 2) aega.

• Isa jõuab kohale laupäeva/ks (jõuab kohale mis ajaks?). • Vend läheb kuu/ks aja/ks (läheb kui kauaks?) ehitusele praktikale. 42

3) otstarvet.

• Trükimasinaid ei kasutata enam tekstide kirjutamise/ks (ei kasutata milleks?).

34.

Kirjuta küsimused.

1) ei kasutata lugemiseks – . . ................................... 2) läheb mõneks ajaks – . . . . . . ............................... 3) õpib õpetajaks – . . . . . . . . . . . . ......................... 4) muutusid pilbasteks – . . . . . . ............................... 5) jõuab kohale reedeks – . . . . ................................. 6) laupäevaks – . . . . . . . . . . . . . . . . ..., kirjutamiseks – ............................. 7) ehitajaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., rehielamuteks – .......................... .... 8) ajaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......

35.

A. Vasta küsimustele. Kasuta saava käände sõnavorme. Kirjuta vastused vihikusse täislausetega.

1. Kelleks sa tahad peale kooli saada? 2. Kelleks tahab sinu sõber saada? 3. Mille jaoks vajab ema triikrauda? 4. Mis ajaks on vaja tunnistused kooli tagasi tuua? 5. Mille jaoks vajab metsatööline saage? 6. Mitmeks tööpäevaks jaguneb nädal? 7. Mitmeks nädalaks saab jaotada 28 päeva? 8. Milleks muutub vesi keedes?

B. Leia enda kirjutatud lausetes • otstarvet märkivad sõnaühendid. Jooni need. • aega märkivad sõnaühendid. Märgi nende lausete järjekorranumbrid tärniga. • kelleks või milleks miski saab või muutub. Tõmba sõnaühenditele ring ümber. 43

rajav kääne. küsimused kelleni?, milleni? Nimisõna rajavas käändes väljendab 1) tegevuse ruumilist piiri (kelleni või milleni keegi või miski ulatub).

• Rong sõitis peatusteta Tartu/ni. • Uudis isa töökohavahetusest jõudis eile õhtul Marju/ni. 2) tegevuse ajalist piiri.

• Reedel on tunnid kella poole üheksast kahe/ni. • Pime sügisaeg kestab jõulu/de/ni.

36.

Esita küsimused.

1) sõitis Tartuni – . . . . . . . . . . . . . . ............................ 2) on kella kaheni – . . . . . . . . . . . ............................... 3) jõudis Marjuni – . . . . . . . . . . . . . ............................. 4) kestab jõuludeni – . . . . . . . . . . ................................ 5) Tartuni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... , jõuludeni – ............................. 6) Marjuni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..... , kaheni – ...............................

olev kääne. küsimused kellena?, millena? Nimisõna olevas käändes väljendab 1) seisundis olemist, st kellena või millena keegi või miski esineb, töötab.

• Minu vend töötas suvel traktoristi/na. 2) tegevuse aega.

• Juba lapse/na armastas Arno viiulit mängida.

44

3) olukorda, milles viibitakse.

• Madis lamas haige/na voodis neli päeva. 4) tegevuse viisi, otstarvet.

• Kevadel lendasid haned parve/na orasepõllule. • Mart kasutas paberilehte järjehoidja/na.

37.

Leia vastused küsimustele eelmistest lausetest.

1) kasutas millena? – . . . . . . . . . . ..................... 2) lendasid kuidas? – . . . . . . . . . ...................... 3) lamas mis olukorras? – . . . . ........................... 4) armastas mängida millal? – ............................... 5) töötas kellena? – . . . . . . . . . . . . ................... 6) millena? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........... , ............................... , . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , ............................... 7) kellena? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...........

38.

A. Loe laused. Kirjuta õiged sõnalõpud.

1. Liina õppis kutsekoolis kassapidaja kodukoha Selveris kassapidaja

. Sügisest alates töötab ta oma .

2. Kevadel laksutas üks lind ööbiku

tuleku

jõe ääres. Õigete ööbikute

oli veel paar nädalat aega.

3. Isa töötab välismaal 20. detsembri

. Ta jõuab koju jõulude

Ema ütles, et isa tuleb koju rikka jõuluvana 4. Kelleks sinu ema õppis noore päeva

.

? Kas ta töötab selles ametis tänase

?

5. Onu õppis kehalise kasvatuse õpetaja

treeneri pensionipõlve

. Ta kasutab oma teadmisi

töötades. Ta kavatseb treenida noori jalgpallureid oma . 45

B. Täida tabeli päis. Rühmita lüngaga sõnad käänete alusel. Saav kääne

Rajav kääne

Olev kääne

Küsimused: . . . . . . . . . . . . . .

Küsimused: ..............

Küsimused: ..............

. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . .

. . . .........................

............................

C. Kirjuta välja nimisõnad koos tegusõnadega, mis märgivad 1) aega .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 2) kellena või millena keegi või miski esineb .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 3) tegevuse viisi .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

46

kaasaütlev ja ilmaütlev kääne. küsimused kellega?, millega?; kelleta?, milleta? Nimisõnad kaasaütlevas ja ilmaütlevas käändes väljendavad: 1) eseme või olendiga üheskoos olemist;

eseme või olendi puudumist.

Kaasaütlev kääne

Ilmaütlev kääne

Vend läks maale õe/ga.

Vend läks maale õe/ta.

Raimo jooksis staadioniringi

Kaimo jooksis staadioniringi

tennis/te/ga.

tennis/te/ta.

2) mingi tunnuse esinemist;

mingi tunnuse puudumist.

Kaasaütlev kääne Kuusk on talvel okas/te/ga.

Ilmaütlev kääne Lehis on talvel okas/te/ta.

3) tegutsemise viisi. Kaasaütlev kääne Laps nuttis suure hääle/ga.

Ilmaütlev kääne Siim ei saanud rääkida, ta oli ilma hääle/ta.

4) aega. Kaasaütlev kääne Onu sõitis Tartust Tallinna kahe tunni/ga.

Ilmaütlev kääne -

47

39.

A. Esita küsimused koos tegusõnaga.

1) sõitis kahe tunniga – . . . . . . . ....................................................... 2) jooksis tennistega – . . . . . . . . ....................................................... 3) on okasteta – . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 4) läks õega – . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 5) oli hääleta – . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 6) nuttis häälega – . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 7) jooksis tennisteta – . . . . . . . . . ....................................................... 8) on okastega – . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 9) läks õeta – . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

B. Vasta küsimustele. 1) millega? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 2) kellega? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 3) milleta? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 4) kelleta? –

40.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

A. Loe laused sisuliselt õigesti. Kirjuta õiged sõnavormid.

1. Ville läks õhtul oma (sõbrad) ................................... kinno. 2. Poisid liikusid kõnniteel kiirete (sammud) ................................... . 3. Üks poiss tuli välja (mõte) ..................................... minna teisele poole tänavat spordipoe reklaame vaatama. 4. Noored astusid tänavale ilma vasakule ja paremale (vaatamine) . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...... . 5. Noormeestele jäi märkamata, et eemalt läheneb (suur kiirus) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ politseiauto. 48

6. Teenistusauto sõidab tavaliselt (vilkurid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... . 7. Enamasti teeb juht auto liikumise kuuldavaks ka (sireen) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... . 8. Sel korral anti märku ainult (vilkurid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... . 9. Auto lähenemist poisid ei kuulnud, sest masin liikus (sireen) .......... . 10. Märkamata jäi ka asjaolu, et auto lähenes tavatu (kiirus) ............... . 11. Kõik juhtus (mõni sekund) ................................................... . 12. Auto signaalitas, pidurdas, kuid kaks poissi ei pääsenud (vigastused) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... .

B. Kirjuta välja 1) viisi väljendavad sõnad koos tegusõnadega. Ilmaütlev kääne: . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ Kaasaütlev kääne: . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 2) aega väljendav sõnavorm. Kaasaütlev kääne: . . . . . . . . . . . . . ........................................................

49

sÕNAdE TuLETAMiNE LiidETE ABiL Eesti keel on rikas liidetega sõnade poolest. Liited võimaldavad tuletada uusi sõnu, mis rikastavad meie sõnavara. Kuidas tuletatakse sõnu? Olemasolevale sõnatüvele lisatakse tuletusliide. Iga liide annab sõna tüvele erineva mõttevarjundi. Tuletatud sõnade ehk tuletiste tähendus sõltubki liidetest. Arutlege klassis sõna MAA erinevate tuletiste tähendusi. sõnatüvi

+

liide

=

tuletis

maa

+

-kond

=

maakond

maa

+

-stik

=

maastik

maa

+

-tu

=

maatu

Pane tähele! Eesti keeles lisatakse liited enamasti sõna lõppu: töö + -line = tööline Liidete abil saab tuletada

• käändsõnu (nimi-, omadus,- arvsõnu). Liited: -ur – valvur, -lane – tartlane, -us – tarkus, -e – mõte, -ja – laulja, -mine – laulmine, -ne – kuldne, -ndik – kolmandik jt;

• tegusõnu. Liited: -ta – õpetama, -le – liiklema, -ne – kodunema, -u – laskuma jt;

• määrsõnu. Liited: -sti – julgesti, -lt – viljakalt, -mini – paremini, -ti – hommikuti jt.

50

Nimisõnade tuletusliited Nimisõnaliidetega tuletatakse uusi nimisõnu. Eelnevates klassides oled sa juba õppinud nimisõnade tuletamist.

Tuleta meelde 5.-7. klassis õpitut. 1. Isikut või eset väljendavad liited.

Tuletis

Liide -ja

lugeja, ehitaja, õmbleja

-nik

kirjanik, aednik, vesinik

-ik

laulik, istik, röövik

Liide lisab järgmise tähendusvarjundi

tegija, olija või elukutse isik, kes tegutseb millegagi pidevalt, elukutse, aine ese, taim, olend

-lane eestlane, tartlane, pagulane rahvus, asukoht, tegevusala

2. Hulka või ala väljendavad liited. -kond

õpilaskond, sugukond, meeskond

-stik

põõsastik, tähestik, mäestik

3. Tegevusega seotud liited. -mine

söömine, tantsimine, õppimine

Lähemalt tutvume 8. klassis nimisõnaliidetega -ur, -tar, -nna. Pane tähele! Nimisõnaliidetega sõnad on nimisõnad ja vastavad algvormis küsimusele kes?, mis?.

Tuletatud sõnu saame käänata käänamistabeli alusel kõigis 14 käändes nii ainsuses kui ka mitmuses.

51

Liide -ur Väljendab

1) tegija elukutset või tegevusala – lendur, valvur; 2) halvustava tegevuse sooritajat – reetur, julmur; 3) tegevusvahendit – vedur, lõikur.

Tuletis ehk tuletatud sõna moodustatakse kahel moel: 1) tegusõna ma-tegevusnime vormist. kaeva/ma – kaevur, lenda/ma – lendur, hulku/ma – hulkur, pida/ma – pidur 2) nimi- või omadussõnast. kala – kalur, julm – julmur Pane tähele! Liide -ur liitub alati kaashäälikule (piilu/ma – piil/ur).

1.

A. Moodusta tegusõnadest -ur-liitelisi tegijat väljendavaid nimisõnu. B. Moodusta tuletisest ainsuse osastava käände vormid. Tegusõna

valva/ma laskma võluma vedama mõõtma siduma (Kuul) kulgema kallama 52

Sõnatüvi, millele Nimisõna liitub -ur valv

valvur

Osastav kääne Küsimused: ........?, ........?

hulkuma petma

C. Selgita tuletiste tähendust. (valvur) on inimene, kes .................. Näiteks: (vedur) on vahend, mis ..................

D. Rühmita tuletatud sõnad tabelisse. Väljendab tegijat

Väljendab vahendit

E. Täienda sõnaühendeid tabelist osastava käände vormidega. • Õpib tundma (mida?) . . . . ....................................................... • Tunnustab (keda?) . . . . . . . ....................................................... • Ei usu (keda?) . . . . . . . . . . . .......................................................

2.

A. Moodusta eelmise harjutuse tegevusvahendit väljendavatest sõnadest tegusõna ma-tegevusnime vormid ja tegijanimed (liide -ja). + -ur

+ -ma

+ -ja

ved/ur veda/ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . veda/ma . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 53

B. Märgi tähed, millele liitub -ja. Lõpeta reegel. Liide -ja liitub alati . . . . . . . . . . . . . . ..................... häälikule.

C. Selgita iga moodustatud tegijanime tähendust. D. Moodusta lauseid, milles kasutad mõlema liitega sõnu. Kirjuta laused vihikusse.

3.

Näiteks: Vedur on rongi vagunite vedaja.

A. Moodusta -ur-liitelisi nimisõnu.

langevari - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..

juuksed

- ............................

jalgpall

- . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..

kuulipilduja - ............................

pidama

- . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..

siduma

- ............................

lendama - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..

vedama

- ............................

mängima - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..

pettuma

- ............................

valvama - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..

kallama

- ............................

B. Loe laused, kasuta -ur-liitelisi nimisõnu. Täida lüngad. 1. Vanaisa tegeles noorusajal jalgpalli mängimisega. Ta oli tunnustatud ................................... . 2. Sõjaväes õppis ta tundma kuulipildujat. Ema arvates oleks vanaisa sõjatingimustes oskuslik . . . . ............................... . 3. Vanaema nägi televiisorist, et Kihnu Virve tegi võimsa hüppe langevarjuga. Vanaprouale oli hüppel julgustajaks kogenud ................................. . 4. Väikestele tüdrukutele meeldib nukkude ja oma sõbrannade juukseid soengusse sättida. Enamus neist unistab töötada ........................... . 5. Et sõita mägisel teel, peavad autol olema ....................... heas korras.

• Kontrolli, kas liide -ur järgneb kaashäälikule. 54

4.

Moodusta suuliselt nimisõnadest -ur-liitelisi pallimängureid väljendavaid nimisõnu.

5.

Näiteks: jalgpall – jalgpallur

Moodusta -ur-liidetega tuletisi.

Inimene, kes 1) tegeleb langevarjuspordiga on ..................................... . 2) tegeleb jalgrattaspordiga on ..................................... . 3) kasutab lumelauda, on . . . . . ................................ . 4) lendab purilennukiga, on . . . .................................. . 5) tegeleb võlumisega, on . . . . ................................. . 6) valvab öösel territooriumi, on ..................................... .

Liited -nna ja -tar: soomla/nna, laulja/tar Jäta meelde! Nimisõnaliidetega -nna ja -tar tuletatakse naisisikut väljendavaid nimisõnu: eestlanna, kaunitar Pane tähele! 1. Liitega -nna moodustatud nimisõnad märgivad

• • • •

kõrgemast soost naisisikut: kuninga/nna, keisri/nna; naissoost isikut elukutse järgi: näitleja/nna, laulaja/nna; naissoost isikut päritolu järgi: eestla/nna, soomla/nna; naisisikut muu suhte järgi: naabri/nna, kangela/nna.

2. Liide -tar liitub enamasti rahvuse nimetusele. Poolas elav naine – poola/tar; naine, kes on rahvuselt juut – juudi/tar 3. Mõlemad liited võivad asendada ka enamust -ja-liitelisi tegijanimesid. laul/ja – laulja/nna, laulja/tar; tantsi/ja – tantsija/tar, tantsija/nna 4. Ainult -nna-liidet kasutatakse järgmistel nimisõnadel: õpeta/ja – õpetaja/nna, kasvata/ja – kasvataja/nna. 55

6.

Moodusta nimisõnatuletisi. Kasuta sobivat liidet (-nna, -tar). Kus võimalik, kasuta mõlema tuletisega sõnu.

1. Lasteaedades töötavad enamasti naissoost õpetajad ehk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...... . 2. Koolkodus ei olnud meil öövalves ühtegi naiskasvatajat ehk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...... . 3. Kaie Kõrb ja Age Oks on tuntud ........................................ . 4. Kaido ja Mart on sõbrad. Nende õed Liina ja Maris on head . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... . 5. Liina arvates on Maris väga kaunis tüdruk, ta on tõeline . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...... . 6. Mardi venna naine on sündinud Venemaal. Ta on rahvuselt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... . 7. Maarja ja Ines on rahvuselt ........................................ . 8. Nad on mõlemad hea häälega ........................................ .

B. Vasta küsimustele. 1 Mitmendas lauses ei kasutata nna-liitega sõna? ....... lauses. See sõna on . . . . . . . . . . . . . . . . . ............... . 2. Mitmendates lausetes kasutatakse ainult nna-liitega sõnu? ....... lauses. Need sõnad on . . . . . . . . . . . . . . .................. . . 3. Mitmendates lausetes ei kasutata tar-liitega sõnu? ....... lauses. Need sõnad on . . . . . . . . . . . . . . ............................... . 4. Mitmendas lauses kasutatakse ainult tar-liitega sõna? ....... lauses. See sõna on . . . . . . . . . . . . . . . . . ............... . 5. Mis sõnadel on lubatud nii -nna kui ka -tar liited? Kirjuta mõlemad

tuletised. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................................................... 56

Liited -gi ja -ki Eesti keeles on levinud sõnade lõpus liited -gi, -ki. Liite lisamine sõna lõppu rõhutab lauses liitega sõna olulisust. Näiteks: 1. Vanaemagi oli jõululaupäevaks verivorsti ja sülti teinud. 2. Kertki tahtis koos meiega maale minna. 3. Tormgi andis järele, tuul vaibus ja pilvedki läksid laiali.

Pane tähele! Liite -ki ja -gi kirjutan alati sõna lõppu, kusjuures liite ees kirjutan kogu sõna välja (koskki, dušški, krahhki, pallgi, kammgi). Kaashäälikuühendi õigekirjareegel liite -ki ja -gi puhul ei kehti.

Millal liitub sõnale -gi, millal -ki? Liide -ki kirjutatakse kui sõna või sõnavormi lõpus on sulghäälik (g, b, d, k, p, t), s, h, f või š (tontki, leibki, sakski, sulgki). Liide -gi kirjutatakse kui sõna või sõnavormi lõpus on täishäälik või suluta kaashäälikutest l, m, n, r, v (lehmgi, tormgi, kohvgi).

7.

A. Lisa sõnale liide -gi või -ki.

Selleks:

1) jooni sõna lõputäht, 2) otsusta, kas liitub -gi või -ki. 3) lisa liide.

lõkkeleek

suurriik

ooperilaulja

põhjapõder

kehakultuur

mõisavalitseja

rändlinnud

rukkisaak

talurahvakoolid

rannaniidud

ajalehetoimetaja

vana-aastaõhtu

• Kontrolli: liide -gi liitus 6 sõnale. 57

B. Moodusta liitega sõnadega lauseid. .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

8.

A. Loe sõnad.

suurriiki – suurriikki rukkisaaki – rukkisaakki lõkkeleeki – lõkkeleekki B. Rühmita sõnad küsimuste alusel. mis? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... mida? . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

C. Kasuta lausetes sobivaid sõnu. 1. Teraviljakasvu järgi ennustas talunik korralikku ............................... . 2. Oli tuuletu õhtu, . . . . . . . . . . . . . ................... ei värelenud. 3. Mitut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........... sa tead nimetada? 4. Tüdrukud istusid lõkke ümber ja aina imetlesid .............................. . 5. Suvinisusaak oli eelmisest aastast parem, ................................ võis

tulla korralik. 6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . andis oma panuse väikeriigi lennuväe arendamisse.

58

oMAdussÕNA 1.

A. Loe sõnad. Otsusta, mida sõna tähistab. Rühmita tabelisse.

viljasaak, stiilne, mõistlik, rikkalik lahenduskäik, malelaud, seletuskiri, ruuduline, usutav, riietus Sõnad, mis tähistavad olendit, eset, nähtust (kes?, mis?)

Sõnad, mis tähistavad olendi, eseme või nähtuse tunnust (missugune?)

B. Ühenda esimesest ja teisest tulbast sisuliselt sobivad sõnad. C. Kirjuta tabelist välja kõik sobivad sõnapaarid nii, et esimene sõna märgib omadust. rikkalik .. . . . . . . . .viljasaak, . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

59

Kas on meeles? 1. Asju, olendeid ja nähtusi märkivad sõnad on NIMISÕNAD. 2. Esemetel, olenditel ja nähtustel on omadused ja tunnused, mida saame väljendada OMADUSSÕNADE abil. 3. Omadussõnad täpsustavad nimisõnadega väljendatut: paks raamat, põnev raamat, uhiuus raamat jne. 4. Omadussõnade abil saame vastata küsimusele missugune?. Vastuses nimetatud tunnus on oluline kellegi või millegi äratundmiseks. 5. Mõned sõnad väljendavad tunnust, mida saab tajuda (näha, kuulda, maitsta vms). Mõned omadused ei ole esmapilgul tajutavad. Võrdle: pikk poiss (näen) - aus poiss (saan otsustada tegude järgi); hallipäine ametnik - täpne ametnik; hapu mahl - tervislik mahl. Nii tajutavaid kui esmapilgul mittetajutavaid tunnuseid märkivad sõnad on OMADUSSÕNAD.

2.

A. Loe sõnaühendid. Jooni nimisõnad.

1) pilvitu taevas, 2) kuldsed raamid, 3) tolmune riiul, 4) vaikne muusika, 5) abivalmis naaber, 6) kiuslik kaaslane, 7) soe süda, 8) ettevaatlik autojuht, 9) säravad tuled, 10) kõrvulukustav müra, 11) salakaval haigus, 12) kõrbenud saiad, 13) kuldsed käed

B. Nimeta sõnaühenditest omadussõnad. C. Otsusta iga omadussõna puhul, kas märgitud tunnus on silmaga nähtav või mitte. Rühmita sõnaühendid.

Silmaga nähtav tunnus

60

Ei ole silmaga nähtav tunnus

• Nimeta kuulmis-, maitsmis- või haistmismeelega tajutavaid tunnuseid märkivad omadussõnad.

3.

A. Loe laused. Jooni sõnad, mis näitavad kellegi või millegi tunnust.

B. Otsusta, kas see tunnus on silmaga nähtav. Kui on silmaga nähtav, märgi sõna tärniga. 1. Ema loeb õhtuti huvitavaid ajakirju. (1 sõna) 2. Ajakirjad on pandud valgele* raamaturiiulile kõrgesse virna. (2 sõna) 3. Mulle meeldib vaadata ajakirjade kauneid ja kirevaid pilte. (2 sõna) 4. Neist saab põnevaid ideid kodu kaunistamiseks. (1 sõna) 5. Kord köitis minu tähelepanu foto imelikust ehitisest. (1 sõna) 6. Fotol oli vanadest akendest tehtud jõulukuusk Rakvere linnas. (1 sõna) 7. Värvilise kilega kaetud aknaklaasid helkisid pimedas öös. (2 sõna) 8. Meie kodus ei ole nii palju sobivaid aknaid, et ka oma pisikesse õuenurka haruldane kuusk ehitada. (3 sõna)

C. Kirjuta vihikusse üksteise alla välja silmaga mittenähtavat tunnust väljendavad omadussõnad koos nimisõnadega.

61

4.

A. Loe sõnaühendid. Jooni omadussõnad. B. Kirjuta omadussõnad tabeli esimesse lahtrisse.

1) helisev naer, 2) põletav tuli, 3) vahutav kosk, 4) magusad kreemid, 5) lillelõhnaline õhuvärskendaja, 6) pehme vaipkate

C. Otsusta, kas saad nimetatud tunnust näha, kuulda, katsuda, maitsta, haista. Märgi

sobivasse lahtrisse.

Omadussõna

Saab näha

Saab kuulda

Saab katsuda

Saab maitsta

Saab haista

helisev

5.

A. Loe laused. Jooni nimisõnad. B. Ringita nimisõnadega märgitud objekti täpsustavad omadussõnad.

1. Maitsvad jänesekapsad kasvavad kõrgete kuuskede all. 2. Jänesekapsal on valged õied ja helerohelised lehed. 3. Kuivas ja palavas kohas tõmbuvad lehed varre lähedale. 4. Roheline jänesekapsas säilitab oma erksa värvi ka paksu lume all.

62

C. Rühmita omadussõnad selle järgi, kuidas saad nimetatud tunnust tajuda.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

D. Mis read jäid tühjaks? Kirjuta neile jänesekapsa kasvukoha teemal sobivad sõnad.

Pane tähele! Omadusi ja tunnuseid saab väljendada kahel viisil. Omadussõna võib asuda nimisõna ees või nimisõna järel. Näiteks: Minu kasukas on karvane. on missugune?

Mul on karvane kasukas. Mul on missugune?

.

63

6.

Täida tabel. on missugune?

See on missugune?

1. Raamat on põnev.

See on põnev raamat.

2. Võistlus on tasavägine.

See on

3. Prillid on tumedad.

Need on

4. Kirikutorn on kõrge. 5. Teade on ootamatu. 6. Sportlased on rahulolevad. 7. Toit on tervislik. 8. Treening on raske.

7.

A. Jätka loetelu kolme sobiva omadussõnaga.

Minu koer on tark, . . . . . . . . . . . . . . ............ ja ........................... . Meie kool on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., ....................... ja ...................... . Eesti Vabariik on . . . . . . . . . . . . . . . ....., ..................... ja ..................... .

B. Muuda eelnevaid lauseid skeemi järgi. Meil on missugune? 1. Meil on tark, . . . . . . . . . . . . . . . . . ......... ja .......................... koer. 2. Meil on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........., ................................... ja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kool. 3. Meil on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........., ................................... ja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Eesti Vabariik. 64

8.

A. Loe küsimused. Vasta küsimustele.

Missugune film?

. . . . . . . . . . . . .................... film

Missugune ilm?

. . . . . . . . . . . . .................... ilm

Missugune reis?

. . . . . . . . . . . . .................... reis

B. Loe sõnaühendid. Nimeta nimisõnad. Esita küsimus igale omadussõnale koos nimisõnaga. igav film

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....................

tuuline ilm

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....................

kauge reis

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....................

9.

Leia omadussõna juurde sobivaid nimisõnu.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..... vajalik

tark

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....

............................. põnev

.............................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....

.............................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....

....................... .......

. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..... . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....

kibe

....................... ....... ....................... .......

. . . . . . . . . . . . . . . . ........... pinnapealne

. . . . . . . . . . . . . . . . ........... . . . . . . . . . . . . . . . . ...........

......................... ruuduline

......................... .........................

65

10.

Leia sobivaid omadussõnu. Moodusta sõnaühendeid.

meeldiv .. ....................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

......................... välimus

.........................

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

.........................

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

.........................

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

suhtumine

.........................

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

.........................

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

.........................

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

maastik

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11.

.........................

käitumine

lugemine

valvur

.........................

A. Sobita sõnad sõnaühendiks. Kirjuta sõnaühend.

A. Missugune?

kes?/mis?

Sõnaühend

soine

sügis

................................................

udune

klaas

................................................

rabe

hommik

................................................

arukas

maastik

................................................

vihmane

kaaslane

................................................

B.

66

rõõmsameelne

kirves

................................................

madal

seltskond

................................................

range

esimees

................................................

pilvine

küsimus

................................................

terav

hekk

................................................

keeruline

ilm

................................................

C. Moodusta iga sõnaühendiga 6-7 sõnaline lause.

12.

A. Nimeta olendi või eseme kaks tunnust.

vesi

- .läbipais . . . . . . . . .t.ev, . . . .värvuseta ........................................

sõdur

- . . . . . . . . . . . . . . . ........................................

õpilane

- . . . . . . . . . . . . . . . ........................................

ahi

- . . . . . . . . . . . . . . . ........................................

tööriistad

- . . . . . . . . . . . . . . . ........................................

telliskivid

- . . . . . . . . . . . . . . . ........................................

sportlane

- . . . . . . . . . . . . . . . ........................................

B. Kirjuta välja sõnaühendid. läbipaistev vesi, .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........................................................

C. Rühmita sõnaühendid küsimuste alusel. Missugune? mis?

Missugune? kes?

67

13.

A. Loe omadussõnad. Need kõik iseloomustavad inimese seisundit.

Mõtle veel omadussõnu, millega saab iseloomustada inimest.

viisakas, imestunud, kade, mõtlik, rahulolev, õnnelik, rõõmus, nõutu, häbelik .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........................................................

B. Moodusta iga omadussõnaga veel kaks sobivat sõnaühendit. 1) viisakas vastus

............................. , ............................

2) imestunud pilk

............................., ............................

3) kade naaber

............................., ............................

4) ärev ootus

............................., ............................

5) nõutu õlakehitus

............................., ............................

6) valutav jalg

............................., ............................

7) mõistetav juhend

............................., ............................

8) vallatu väikemees

............................., ............................

9) vihane kiri

............................., ............................

10) üksildane vanake

............................., ............................

11) rõõmsad hüüatused

............................., ............................

12) uudishimulikud naabrid ............................., ............................

68

13) väsinud töölised

............................., ............................

14) rahulikud õpilased

............................., ............................

69

Omadussõna küsimus

missugune?

missuguse?

missugus/t?

missuguse/sse?

missuguse/s?

missuguse/st?

missuguse/le?

missuguse/l?

missuguse/lt?

missuguse/ks?

missuguse/ᴓ?

missuguse/ᴓ?

missuguse/ᴓ?

missuguse/ᴓ?

Kääne

Nimetav

Omastav

Osastav

Sisseütlev

Seesütlev

Seestütlev

Alaleütlev

Alalütlev

Alaltütlev

Saav

Rajav

Olev

Ilmaütlev

Kaasaütlev

Omadussõna küsimus missugused? missugus/te? missuguse/id? missugus/te/sse? missuguste/s? missuguste/st? missuguste/le? missuguste/l? missuguste/lt? missuguste/ks? missuguste/ᴓ? missuguste/ᴓ? missuguste/ᴓ? missuguste/ᴓ?

Ainsus kallis jalgratas kalli jalgratta kallis/t jalgratas/t kalli/sse jalgratta/sse kalli/s jalgratta/s kalli/st jalgratta/st kalli/le jalgratta/le kalli/l jalgratta/l kalli/lt jalgratta/lt kalli/ks jalgratta/ks kalli/ᴓ jalgratta/ni kalli/ᴓ jalgratta/na kalli/ᴓ jalgratta/ta kalli/ᴓ jalgratta/ga

Jälgi omadussõna käänamist sõnaühendis (ainsuse ja mitmuse vormid)

omadussõna muutmine: algvorm ja käändevormid

kallite/ᴓ jalgrataste/ga

kallite/ᴓ jalgrataste/ta

kallite/ᴓ jalgrataste/na

kallite/ᴓ jalgrataste/ni

kallite/ks jalgrataste/ks

kallite/lt jalgrataste/lt

kallite/l jalgrataste/l

kallite/le jalgrataste/le

kallite/st jalgrataste/st

kallite/s jalgrataste/s

kallite/sse jalgrataste/sse

kalleid jalgrattaid

kalliste jalgrataste

kallid jalgrattad

Mitmus

Tee kokkuvõte. Enamasti on omadussõna ja nimisõna samas käändevormis, välja arvatud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................................... . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ käänded. Nendes vormides jääb omadussõna ....................................... käände vormi.

14.

Koosta tabeli nelja viimase sõnaühendiga lauseid (vähemalt 7 sõna lauses). Kirjuta laused vihikusse.

15.

Moodusta sõnapaaridest ainsuse osastav ja mitmuse omastava käände vormid.

1) arukas jutt, 2) aknapoolne rida, 3) suurepärane saavutus, 4) positiivne mõtlemine, 5) hinnaline kunstiteos, 6) värviline pildiraamat, 7) karusnahkne vest, 8) kaldapealne lõkkeplats, 9) metsaäärne heinamaa, 10) terav lõikeriist, 11) kuldne medal, 12) viisakas neiu Ainsuse nimetav kes?, mis? arukas jutt

70

Ainsuse osastav keda?, mida? aruka/t juttu

Mitmuse omastav kelle?, mille? aruka/te juttu/de

16.

A. Loe küsimused ja sõnaühendid. B. Sobita sõnaühendid küsimuste alusel.

1) sobiv kaunistus, 2) sobivat kaunistust, 3) sobivast kaunistusest, 4) sobivasse kaunistusse, 5) sobiva kaunistusega, 6) sobivale kaunistusele, 7) sobival kaunistusel, 8) sobiva kaunistuseni, 9) sobiva kaunistuse, 10) sobivas kaunistuses, 11) sobivalt kaunistuselt, 12) sobivaks kaunistuseks, 13) sobiva kaunistusena,14) sobiva kaunistuseta Missugune mis?

kaunistus .sobiv . . . . . ................................................. .......

Missuguse mille?

. . . . . . ................................................. .......

Missugust mida?

. . . . . . ........................................................

Missugusesse millesse? . . . . . . ........................................................ Missuguses milles?

. . . . . . ........................................................

Missugusest millest?

. . . . . . ................................................. .......

Missugusele millele?

. . . . . . ................................................. .......

Missugusel millel?

. . . . . . ................................................. .......

Missuguselt millelt?

. . . . . . ................................................. .......

Missuguseks milleks?

. . . . . . ................................................. .......

Missuguse milleni?

. . . . . . ................................................. .......

Missuguse millena?

. . . . . . ................................................. .......

Missuguse milleta?

. . . . . . ................................................. .......

Missuguse millega?

. . . . . . ................................................. ....... 71

C. Esita küsimus sõnaühendis oleva omadussõna kohta. 1. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .............. ) kaunistuse/ni. 2. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...............) kaunistuse/na. 3. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...............) kaunistuse/ta. 4. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...............) kaunistuse/ga. Jäta meelde! Kui kääname omadussõna koos nimisõnaga, jääb omadussõna neljas viimases käändes (lõpud -ni-na-ta-ga) omastavasse käändesse.

17.

Täida lüngad käänamistabelis. Selgita ülesande täitmise järjestust.

Kääne

Nimetav

Küsimus

mis?

Ainsus põnev

põnevad

telesaade

telesaated põnevate

mille?

telesaadete põnevat

Osastav

telesaadet .................... .......

millesse?

milles?

Seestütlev

72

Mitmus

telesaadetesse põnevas

telesaates põnevates

telesaadetes

põnevale

Alaleütlev

telesaatele millel? põnevatelt

millelt?

telesaadetelt põnevaks

Saav . . ......................... milleni?

. . .........................

telesaateni põneva . . ......................... põnevate .................... ....... .................... .......

Kaasaütlev

18.

telesaadetega

A. Moodusta sõnaühend ja kirjuta. B. Jooni omadussõnad. C. Kirjuta küsimus omadussõna kohta sõna kohale ja käändenimetus. Kasuta käänamistabelit lk 69.

1. (tuuline) päeval

missugusel? tuulisel päeval alalütlev . . . . . . . . . . ........................................................

(oluline) küsimuse

. . . . . . . . . . ........................................................

73

(tormine) merelt

. . . . . . . . . . ........................................................

(pehme) lõngast

. . . . . . . . . . ........................................................

(sirge) teelt

. . . . . . . . . . ........................................................

(helendav) täheni

. . . . . . . . . . ........................................................

(vaba) lapsena

. . . . . . . . . . ........................................................

2.

tavalisest (ülesanne) . . . . . . . . . . ........................................................

liikumatus (olek)

. . . . . . . . . . ........................................................

kõverate (jooned)

. . . . . . . . . . ........................................................

täiuslikke (vastused)

. . . . . . . . . . ........................................................

haiguslikke (nähtused) . . . . . . . . . . ........................................................

74

19.

A. Loe nimisõnad. Loe omadussõnad. Leia ja kirjuta igale omadussõnale nimisõnade hulgast sobiv paariline.

pingile, raamatus, meistriks, vette, nihestus, probleemi, haavalt, harrastusega, sõnavõtust, tõusuga, kaitsmist, kirjanikuna missugusest? sõnavõtu/st seestütlev o t sus t avas t ......................................................................................................

vanaaegses ..............................................................................................

kangelaslikku ............................................................................................

valulik .......................................................................................................

osavaks ....................................................................................................

kuulsa ......................................................................................................

veritsevalt .................................................................................................

t agumisele ................................................................................................

huvitava ...................................................................................................

keerulise ..................................................................................................

soolasesse ...............................................................................................

B. Eralda sõnavormidel käändelõpud. C. Nimeta kääne ja kirjuta käände nimetus. Esita küsimus omadussõna kohta ja kirjuta küsimus omadussõna kohale. 75

20.

A. Loe sõnaühendid. Moodusta neist suuliselt kõik käändevormid. Kasuta abiks käänamistabelit lk 69. 1. Pingeline võistlus 2. Rahvusvaheline ettevõte 3. Lepinguline töö 4. Kiireloomuline ülesanne 5. Hooliv perekond

B. Kirjuta sõnaühendite seestütleva, saava ja rajava käände vormid. Seestütlev

Saav

Rajav

1. 2. 3. 4. 5.

21.

A. Loe laused. Ütle sulgudes esitatud sõnad sobivas vormis. B. Jooni nimisõnad, mille juurde kuuluvad sulgudes märgitud omadussõnad.

C. Kirjuta välja sõnaühendid (omadussõna + nimisõna) 1. Rasmus ei kuulunud (laisk) poiste hulka. .. . .laiskade . . . . . . . . . . .pois . . . . .te. . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

76

2. Poiss tundis vaid (loomulik ja eakohane) vastumeelsust kõige vastu, mis takistas teda ronimast (haruline) puu otsa, suplema (jahe) vees ning mängima (omavanune) sõpradega. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 3. Rasmuse arvates peavad poisid (mõnus) vaheajal just (huvitav) asjadega

tegelema. .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 4. Noormehele ei meeldinud (soe) suvepäeval (kole) nõgeseid kitkuda või (otsatu) kartulipõllul rügada. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 5. Lastekodu lapsed olid (odav) ja (käepärane) tööjõuks, keda mitmetel

töödel ära kasutati. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ (A. Lindgreni järgi)

D. Kirjuta laused õigesti vihikusse.

22.

A. Loe laused. Täida lüngad sobivas vormis omadussõnadega.

1. (Püsisoojane) . . . . . . . . . . . . . . . . .............. loomade keha jahtumine sõltub nende keha suurusest. 2. (Väike) .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...... loomad peavad sööma (energiarikas) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......... toitu. 3. Eriti palju energiat saab organism (rasvane) .......................... toidust. 4. (Kõigusoojane) . . . . . . . . . . . . . . . ...................... loomade kehatemperatuur sõltub (väline) . . . . . . . . . . . . . . . ................... tingimustest. 77

5. Mõned loomad poevad peitu (liigne) ………………………. kuumuse eest. 6. (Suur) …………………… loomadel on võime hoida oma kehatemperatuuri muutumatuna ka (külm) . . . . .......................... kliimas. 7. Soojust aitab neil hoida (tihe) .............................. karvkate. 8. (Pakaseline) . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ ilmadega hoiavad loomad ja linnud eemale (lage) . . . . . . . . . . . . . . . . ..... ja (tuuline) .............................. kohtadest.

• Mitu mitmuse vormis omadussõna kirjutasid? .......... B. Kirjuta tabelisse mitmuse vormis omadussõnad. Esita küsimus sõnavormi kohta ja kirjuta see sõnavormi kohale. Täida tabel. Mitmuse vormis sõnad, küsimus sõnavormi kohta missuguste? püsisoojaste

78

Käände nimetus

omastav

Käändevormis sõnad ainsuses

püsisoojase

C. Kirjuta tabelisse harjutuse A osast ainsuse vormis omadussõnad. Esita küsimus sõnavormi kohta ja kirjuta see sõnavormi kohale. Täida tabel.

Ainsuse vormis sõnad, küsimus sõnavormi kohta missugust? energiarikast

Käände nimetus

osastav

Mitmuse vormis sõnad

missuguseid? energiarikkaid

79

23.

Täida lüngad omadust väljendavate sõnadega. Kasuta õiget muutevormi.

1. Maailma (suur) . . . . . . . . . . . . . . ............. oaasiks on Niiluse org. 2. Kord aastas ujutab (veerikas) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Niilus kogu (põuane) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . oru üle,

tuues nii põldudele (viljakas) . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . mullakihti.

3. Sahara kõrbes liiguvad (uhke) .............................. kaamelid kõrvuti (moodne) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......... autodega.

4. (Kaasaegne) . . . . . . . . . . . . . . . . . ................. Araabia linnad ei erine Euroopa linnadest. 5. (Iidne) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kõrbeasulates on (kitsas) ....................... tänavad ja (lame) . . . . . . . . . . . .................... katustega (madal) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......... majad.

24. A.

Loe laused. Jooni omadussõnad.

B. Nimeta, missuguse eseme omadust on märgitud. 1. Pleki lõikamiseks kasutatakse teravaid plekikääre. 2. Plekikääride lõiketerad on valmistatud kõvast tööriistaterasest. 3. Paksema pleki lõikamiseks kasutatakse suuremaid plekikääre. 4. Harilikud käsikäärid on mõeldud õhukese pleki lõikamiseks. 5. Kõverjooneliste detailide väljalõikamisel tuleb esmalt sirgete lõigetega eemaldada laiad plekiservad. 6. Märkjoone kõrvale tuleb jätta kitsas töötlusvaru. 7. Pleki lõikamine on ohtlik töö. Peab jälgima, et terav plekiserv ei vigastaks kätt. 80

C. Kirjuta välja sõnaühendid (omadussõna + nimisõna), moodusta algvorm. Käändevorm teravaid plekikääre

Algvorm teravad plekikäärid

• Kas leidsid sõnad tabeli igale reale?

81

oMAdussÕNAdE TuLETusLiiTEd Pane tähele! Omadust väljendavaid sõnu saab moodustada erinevate liidete abil. Kõige rohkem omadussõnu on tuletatud liidete -ne, -line, -lik abil. -ne -line -lik

tuli/ne, kuld/ne, meetri/ne, vastumeel/ne joone/line, pleki/line, sõna/line, ajaloo/line lapse/lik, kuning/lik, rahu/lik, kius/lik, nõud/lik

Liide -ne -ne liitub enamasti nimisõnale ja märgib ainet (nt puuvillane tekk) või mõõtühikut (nt liitrine purk).

1.

Täienda tabelit näidise järgi. Mõtle juurde sobivaid sõnu.

A. Omadussõna märgib eseme koostist (millest miski on tehtud). Ainet tähistav Liide nimisõna -ne

Omadussõna

raud

raud/ne

raudne varras

villa/ne

villane sall

-ne

Sõnaühend

kuld vill siid mürk

82

B. Omadussõna märgib kokkupuudet ainega. Ainet tähistav nimisõna

Liide -ne

Omadussõna

pori

-ne

pori/ne

porine saabas

-ne

pae/ne

paene kallas

Sõnaühend

savi muda

paas liiv suits

C. Omadussõna märgib mõõtu. Aega, massi, kaalu Liide vm tähistav nimisõna -ne

Tuletatud omadussõna

kilo

kilo/ne

-ne

Sõnaühend kilo/ne havi

gramm päev liiter

meeter

tund

83

2.

Kas tead nende võõrsõnade tähendust? Kirjuta selgitus joonele. Kasuta vajadusel võõrsõnastikke.

autoriteet + -ne = autoriteetne .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... efekt + -ne = efektne .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... kontrast + -ne = kontrastne .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... stereotüüp + -ne = stereotüüpne .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

3.

Omadussõnaliide -ne võib liituda ka määrsõnale.

Täida tabel näidise järgi. Mõtle juurde sobivaid sõnu.

(Aken on) lahti. (Aken on) katki. Eile (tuli ajaleht). Homme (on kogunemine). Praegu (on tund).

84

-ne

lahti/ne

(See on) lahtine aken.

Liide -line -line liide märgib samuti ainet, kuid rõhutab tunnust tugevamini kui liide -ne (nt triibuline riie).

4.

Täida ja täienda tabelid.

A. Omadussõna märgib tajutavat tunnust või millegi olemasolu. Nimisõna nimetavas käändes (kes?, mis?) joon

Omastav kääne (kelle?, mille?)

Liide

joone

-line

Tuletis

joone/line

laine plekk

täpp laik lapp ruut

B. Omadussõna märgib mingit valdkonda. ajalugu

-line

ajaloo/line

ajalooline ülevaade

sõda hing 85

vanus elekter kunst keel

iga

-line

ea/line

käsi

C. Omadussõna viitab kujule või vormile. sõna arv mass number silinder iroonia ese

86

-line

sõna/line

sõnaline selgitus

5.

A. Loe laused. Otsusta, missugused sõnad väljendavad kellegi või millegi omadust või tunnust. Jooni omadussõnad koos nimisõnaga.

1. Vihmametsi iseloomustab erakordne liigirikkus. 2. Vihmametsades näeme puude ja põõsaste aastaringset õitsemist. 3. Puude tihe varikatus ei lase metsa alla kõrvetavat päikesevalgust. 4. Puude nahksetel lehtedel on terav tipp, et vihmavesi saaks lehelt maha voolata. 5. Puude tüvede ümber on ronitaimed. 6. Liaanid kinnituvad noorte puude külge ja kasvavad koos nendega. 7. Röövlinnud elavad kõrgete puude otsas, kust neile avaneb avar vaade jahimaadele. 8. Tiheda hämara metsa all elavad väikesed loomakesed. 9. Vöödilised loomad on puulehtede triibulisel taustal nähtamatud. 10. Hämaras vihmametsas annavad loomad üksteisele märku valju häälitsemisega.

• Kontrolli, kas said 17 omadussõna. B. Leia joonitud sõnadest -ne ja -line-liitelised omadussõnad. Kirjuta nende algvormid. . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

87

Liide -lik -lik-liiteline omadussõna märgib sarnasust kellegagi või millegagi (nt täiskasvanulik käitumine).

6.

Täida tabel näidise alusel. Täienda.

ema

-lik

emalik

emalik hoolitsus

isa laps reetur masin

taevas eeskuju

7.

Pane sulgudes olevad sõnad õigesse käändesse.

1. Meie (iga+päev+ne) heaolu sõltub sellest, kuidas inimesed töötavad. 2. Et hästi töötada, peab olema (raud+ne) tervis. 3. Teadlaste uuringute tulemusena on tehtud kindlaks, kuidas peavad vahelduma (päev+ne) töö ja (öö+ne) puhkus. 4. Me teame, missugused on inimorganismile (kasu+lik) töötingimused, milles seisneb (tervis+lik) toitumine ja kui suur tähtsus on (rahu+lik) unel.

88

Pane tähele! Omadussõnu saab moodustada ka liidete -tu, -kas ja -jas abil -tu õnne/tu, maitse/tu, abi/tu, korra/tu -kas turja/kas, hapu/kas, toime/kas -jas klaas/jas, must/jas, tuhk/jas

Liide -tu Liide -tu märgib millegi või mingi omaduse puudumist (nt pilvitu taevas)

või tegevuse võimatust (nt muutumatu sõna).

8.

Täida tabeleid. Mõtle juurde sobivaid sõnu.

A. Liide -tu märgib millegi või mingi omaduse puudumist. Nimisõna õnn

Omastav kääne õnne

-tu

Omadussõna

-tu

õnnetu

Sõnaühend õnnetu juhus

rõõm

mure lõhn anne

ande

tunne kord

89

B. Liide -tu liitub tegusõna ma-vormile. Tegusõna ma-vorm ravima

-tu -tu

Omadussõna

Sõnaühend

ravima/tu

ravimatu haigus

loetama/tu

loetamatu käekiri

lahendama

tundma harjuma ootama kannatama kartma mõtlema lugema

C. Selgita sõnade tiivutu, kätetu, jalutu, silmitu, kõrvutu, karvutu, sarvitu tähendust. Moodusta sõnaühendeid.

9.

A. Loe laused. Jooni omadussõnad, eralda liide (-ne, -line, -tu).

1. Inimestel kujuneb välja täiesti individuaalne ja kordumatu käekiri. 2. Isikupärase käekirjaga inimene võib alati kasutada lihtsat kirja. 3. Kui inimene vähe kirjutab, siis ei saa põnevat käekirja järele teha. 4. Arstidel on sageli loetamatu käekiri. 5. Noortel inimestel muutuvad käekirjad tänapäeval järjest lihtsamaks. 6. Keerulise ilukirja tegemine on imeline oskus.

90

B. Rühmita liidetega omadussõnad. Liide -ne

Liide -line

Liide -tu

C. Nimeta omadussõnad, mis jäid rühmitamata.

Liide -kas Omadussõna liitega -kas näitab omaduse rohkust või mingi omaduse esinemist suuremal määral (nt kohmakas kõnnak).

10.

Täida tabel.

Algvorm

Omastava käände vorm

-kas

hapu

hapu

-kas

Omadussõna hapukas

Sõnaühend hapukas maitse

edu

töö sisu

mahl õlg

õla

vaim 91

vili iga

ea

anne

11.

A. Jooni omadust väljendavad sõnad. B. Eralda omadussõnadel liide -kas kaldkriipsuga.

kasukas, mõõdukas, setukas, pirukas, arukas, jõhvikas, pihlakas, keerukas, vildakas, kannikas, kelmikas, mardikas, harakas, rinnakas, õlakas, kõhukas, viidikas, kollakas, toimekas, mustikas, karikas, trendikas • Kontrolli, kas joonisid 11 sõna. C. Kasuta joonitud sõnu kellegi või millegi iseloomustamiseks. Moodusta suuliselt sõnaühendeid.

D. Loe nimisõnad. Leia igale nimetatud objektile kolm omadust, mida ei saa otseselt näha. Vajadusel kasuta joone all valikuks antud sõnu. soe, hinnaline, raske Kasukas: ............................................................................................................ Pirukas: .............................................................................................................. Karikas: .............................................................................................................. Jõhvikas: ...........................................................................................................

hapu, magus, soolane, maitsev, tuline, kiire, tüütu, hinnaline, väärtuslik, raske

92

Liide -jas Liide -jas väljendab mõningast sarnasust kellegagi või millegagi (nt valkjas sein).

12.

Täida tabel. Täienda omapoolsete näidetega.

Nimisõna must

-jas

Omadussõna

-jas

must/jas

-jas

valk/jas

Sõnaühend mustjas värvus

siid niit vilt

valge uss

usjas

Pane tähele! Liite -jas kirjutamisel sõna lõpus tuleb arvestada kaashäälikuühendi õigekirja reeglit (usjas).

93

13.

Moodusta antud sõnadest uusi sõnu. Kasuta võimalikult paljusid liiteid.

oht, kirg, taip, kord, kannatama, painduma, must, hapu, hõbe -ne

-line

-

-

-lik ohtlik

-tu ohutu

-kas

-jas

-

-

Liited eba- ja mitteVahel kasutatakse omadussõnade tuletamisel ka eesliiteid eba- ja mitte-. Liited eba- ja mitte- liituvad sõna algusele ja väljendavad vastupidist

tähendust (nt ebaõige järeldus) või märgitud omaduse puudumist (nt mittetõene ütlus).

14.

Loe sõnapaarid. Selgita sõnapaaride tähenduse erinevust. eba-

94

Mitte-

aus

– ebaaus

ametlik

– mitteametlik

kindel

– ebakindel

köetav

– mitteköetav

õiglane – ebaõiglane

tasuv

– mittetasuv

harilik

kortsuv

– mittekortsuv

– ebaharilik

15.

A. Loe laused. Jooni omadussõnad. B. Muuda lausete tähendus vastupidiseks. Kasuta omadussõnade muutmiseks liiteid eba- või mitte-.

1. Kohtasin ausat teenindajat. .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 2. Harjutus oli kirjutatud loetava kirjaga. .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 3. Möödusin tänaval sõbraliku ilmega noorukist. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 4. Kodus ootas mind meeldiv üllatus. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 5. Käisin täna sõbraga tavalisel treeningul. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 6. Mulle pakuti suveks tasuvat tööd. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

16.

Leia valesti sõnastatud omadussõna. Muuda liidet. Jälgi, et lause tähendus ei muutuks.

1. Minu kell on mittetäpne. .. . .Minu . . . . . . kell . . . . . on . . . . .ebatäpne. . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 2. Sain ebaametliku kutse aktusele. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 3. Bussiaknast avanes mitteharilik vaade. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

95

4. Mittekaine inimene ei tohi autot juhtida. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 5. Jätsin ebahuvitava raamatu lugemata. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 6. Ebaterava noaga ei saa lõigata. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

17.

A. Loe laused. Leia objektide nimetused, mida omadussõnaga iseloomustatakse. Jooni sõnaühendid.

1. Sa oled õppinud, et rohtla on metsa/tu lagendik, kus kasvavad rohttaimed. 2. Viljakate muldade tõttu on rohtlates maa üles haritud. 3. Ahvileivapuu on ebatavalise tüve, paksu koore ja haruliste okstega puu. 4. Vihmavarjukujuline akaatsia kasvatab endale lameda krooni, mis kaitseb alumisi oksi kuivamise eest. 5. Karmi põuaperioodi ajal läbivad suured taimetoidulised loomad pikki vahemaid. 6. Väiksemad ja nõrgemad loomad suudavad ohtlikul ajal magada. (15 omadussõna)

B. Eralda joonitud omadussõnades liited (kui need on). Kirjuta liidetega omadussõnad algvormis. metsa .. . . . . . ./tu, . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 96

18.

A. Loe. Jooni omadust väljendavad sõnad. Lihtne toit

1. Kord nägi isa poes ahvatlevat toorainet – korralikku tükki värsket lambaliha. 2. Isa otsustas teha perele suurepärase õhtusöögi. 3. Isal puudusid vajalikud kogemused lambaprae valmistamiseks. 4. Esimeseks mõtteks oli tal otsida sobiv retsept pilkupüüdvast kokaraamatust. 5. Läikivaid lehti pöörates sai isa aru, et ta ei oska ülikeeruliste

tegevusjuhiste abil koduses köögis toimetada. 6. Talle tundus, et retsepti järgi liha küpsetades saab ta ülepipardatud ja

tundmatu toidu. 7. Isa otsustas küpsetada lihtsa ja loomuliku maitsega lambaprae. 8. Ta määris pehmed lihatükid õli, tavalise pipra ning soolaga ja arvestas umbes tunnise küpsetusajaga. 9. Õhtul ootaski peret tõeline üllatus – mahlane ja vürtsikas praad.

B. Kirjuta välja omadussõnad koos nimisõnadega algvormis. . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

97

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

C. Kirjuta tablisse omadussõnad, mis viitavad tegevusele. Omadussõna sobiv

98

Mis tegevusele see viitab? sobimine

19.

Moodusta omadussõnu liidetega -ne, -line, -lik, -kas, -jas. Kasuta neid sõnu õigesti lausetes.

1. (Sügis) päike tõuseb vaid pisut üle (hall) puulatvade. 2. (Pinge) töö põldudel on lõppenud ja nüüd võrdlevad (tõsi) ametnikud plaane (tegema) saakidega. 3. (Hapu) õunapabulatest on valminud (tõde) maiuspalad. 4. Enam ei kohta (pori) teedel raskete korvidega seenelisi ega marjulisi. 5. (Rikas) saak on ammugi nende (kodu) panipaikades. 6. (Vari) kohad metsas tunduvad nüüd (must) laikudena. 7. Päikese (hilja) ja madalad kiired ei ulatu enam valgustama (saladus) põõsastealuseid.

omadussõna otsene ja ülekantud tähendus Pane tähele! Otsene tähendus

Ülekantud tähendus

roheline pall = rohelist värvi pall

roheline ajakirjanik = algaja ajakirjanik

kuldne lusikas = kullaga kaetud lusikas kuldne süda = lahke inimene kuldsed käed = töökad käed pilvine taevas = taevas on pilved

pilvine nägu = pahane nägu

raske kott = kott kaalub palju kallid kapid = kapid maksavad palju

kallid vanemad = armsad vanemad

99

20.

A. Loe sõnapaarid. Otsusta, kas omadussõna väljendab otsest või ülekantud tähendust. Rühmita.

1) sügavad järved, 2) sügavad teadmised, 3) lahtine uks, 4) lahtine küsimus, 5) lahtine pea, 6) lahtised juuksed, 7) värsked kartulid, 8) värsked ajalehed, 9) värske tuulepuhang, 10) kitsas eriala, 11) kitsas seelik, 12) kitsas metsatee

Otsene tähendus

Ülekantud tähendus

sügavad järved

B. Moodusta lauseid 1) ülekantud tähenduses sõnapaaridega. 2) esitatud piltide alusel. Kirjuta laused vihikusse.

100

LiiToMAdussÕNA

Pane tähele! Omadussõnade tähendust saab täpsustada liitsõna moodustamise abil. peegel + sile = peegelsile

siid + pehme = siidpehme

Selgita liitomadussõna tähendust.

1.

A. Väljenda värvitooni liitomadussõnaga.

1. Kollane nagu sidrun

. . . . .........................................................

2. Pruun nagu kastan

. . . . .........................................................

3. Punane nagu tuli

. . . . .........................................................

4. Roheline nagu sammal . . . . ......................................................... 5. Must nagu süsi

. . . . .........................................................

6. Valge nagu lumi

. . . . .........................................................

B. Moodusta lauseid saadud liitomadussõnaga.

2.

A. Moodusta sõnapaaridest liitomadussõnu. B. Sõnasta liitomadussõna tähendus võrdlusena.

pilt

kiire

nagu pilt .piltilus ......... . .ilus .........................................................

raud

kõva

. . . . . . . . . . . . .........................................................

välk

kindel

. . . . . . . . . . . . .........................................................

jää

ilus

. . . . . . . . . . . . .........................................................

kalju

magus . . . . . . . . . . . . ................................................. ........

nõel

külm

. . . . . . . . . . . . ................................................. ........

mesi

terav

. . . . . . . . . . . . ......................................................... 101

C. Esita küsimus iga võrdluse kohta. Vasta liitomadussõnaga. Näiteks. Kes on ilus nagu pilt? – Pruut on piltilus.

3.

Moodusta liitomadussõnu.

surm

surmväsinud

surm .................... ,

...........................

ime

imeilus

ime . ..................... ,

...........................

tuli

tulikuum

tuli . . ..................... ,

...........................

4.

Kirjelda riideesemeid pikemalt.

Näiteks: poolvillane punakaspruun mantel – mantel on õmmeldud poolvillasest riidest, mantlil on punaka tooniga pruun värvus 1) helesinine siidine sall, 2) mustjaspunane puuvillane seelik, 3) kahvatulilla õhuke särk, 4) hallikassinised linased püksid, 5) tumepunased villased kindad, 6) ilmastikukindel vettpidavast riidest jope

5.

A. Jooni omadussõnad. B. Räägi täpsemalt, missuguseid tunnuseid on omadussõnadega rõhutatud.

1. Müügile saabus uus toode - alkoholivaba jõuluglögi. 2. Noorele perele üürile anda elamiskõlblik kahetoaline keldrikorter. 3. Soodsa hinnaga müüa L-suuruses täisvillane sinakashall talvemantel. 4. Otsime külalislahket pererahvast kolmeliikmelise pagulaspere ajutiseks majutamiseks. 5. Vajatakse usaldusväärset koduabilist raskemate kodutööde tegemiseks.

6.

A. Loe tegusõnad ja sõnaühendid. B. Vali ja kirjuta sõnaühendisse sobiv tegusõna.

sattusid, krõbistavad, valmistuvad, asetsevad, võitsid, on, paigutab, jõudsid, kohtusid, maitses 102

1) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ suurepärases meeleolus 2) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ klassidevaheliseks võistluseks 3) . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ rühmadevahelise konkursi 4) . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ voodialustesse kastidesse 5) . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ seinapoolsetel riiulitel 6) . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ jõeäärsele heinamaale 7) . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ puudevahelisel rajal 8) . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ ahjualuses augus 9) . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ suurepärast toitu 10) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ ränkraskesse avariisse

7.

A. Pane sulgudes olevad sõnad õigesse vormi. Nimeta kääne.

1. Jõudsime lagendikule (pori+ne) rada mööda. Jõudsime lagendikule porist rada (ainsuse osastav) mööda. 2. (Õhtu+ne) videvik kattis juba maad. 3. (Hall+kas) taevas kattus kiiresti (must+jas) pilvedega. 4. (Vari+line) kohad tundusid (tume) laikudena. 5. Püstitasime kiiresti (triip+line) telgid. 6. Poisid nägid (ränk) vaeva (kord-lik) lõkke süütamisega. 7. Keetsime lõkkel (maitsev) teed ja täitsime kõhtu (rikas+lik) õhtusöögiga. 8. Laulsime lõkke ümber veel mõned (hoog+ne) laulud. 9. Varsti kostis telkidest vaid (vaikus+ne) sosinat. 10. Matkarühm uinus (sügav) unne.

B. Kirjuta harjutus vihikusse.

103

oMAdussÕNAdE VÕrdLusAsTMEd Eri esemetel, olenditel või nähtustel võib olla nii erinevaid kui ka sarnaseid omadusi. Üht ja sama omadust või tunnust võib aga esineda erineval määral. Võrdle. 1. Kõik meie koerad on kiired jooksjad. Minu koer Murka on küll kiire jooksja, aga Triinu koer Rolfo on veel kiirem jooksja. Kõige kiirem jooksja on Mari koer Ruts. 2. Kõik majad on suured. Meie perel on suur maja Veerikul. Minu onul on Tamme puiesteel suurem maja. Aga meie vanaisal on Haagel kõige suurem maja. Omaduste ja tunnuste erinevat hulka väljendatakse võrdlusastmete abil. Keskvõrre Omastav kääne + m

Algvõrre kiire

kiire + m = kiirem

kõige kiirem

suur

suure + m = suurem

kõige suurem

1.

Jätka näidise järgi. Algvõrre

uhke lahke julge

tuline värviline põdur usin 104

Ülivõrre kõige + keskvõrre

Keskvõrre uhke + m = uhkem

Ülivõrre kõige uhkem

Jäta meelde! Mõne omadussõna keskvõrdevorm moodustatakse erandlikult. lahja – lahjem

pisike – pisem

kurb – kurvem

õhuke – õhem

tark – targem

hea – parem

Omadussõna ülivõrret saab moodustada kahel viisil. 1. Kõige-ülivõrre. Sõna kõige abil saab ülivõrde moodustada kõikidest omadussõnadest – sõna kõige tuleb lisada keskvõrde ette: maitsvam – kõige maitsvam. 2. Lühike ülivõrre. Algvormist moodustatakse mitmuse osastava käände (mida?) vorm, mille lõpus olev -d asendatakse m-ga (maitsev – maitsvaid – maitsvaim). Vahel saab kasutada mõlemat viisi. kõige pikem = pikim; kõige vanem = vanim, kõige noorem = noorim; kõige magusam = magusaim; kõige maitsvam = maitsvaim Lühikest ülivõrret ei saa moodustada, kui

1) mitmuse osastav vormi lõpus on -sid. (roosa – roosasid, lilla – lillasid; tragi – tragisid; tubli – tublisid);

2) kõrvuti satuksid ji (tühi – tühjem; kuri – kurjem); 3) keskvõrde vormi lõpus on juba i (hall – hallim, väeti – väetim).

2.

Täida tabel.

A. Moodusta sõnast mitmuse osastav (missuguseid?) B. Otsusta, kas saad moodustada lühikese ülivõrde. Kirjuta. Omadussõna algvorm hoolas

Mitmuse osastav missuguseid? hoolsaid

Lühike ülivõrre hoolsaim

lihtne 105

puhas ladus sorav odav

3.

A. Jooni ülivõrdes omadussõnad.

puhtam, sagedasem, kindlaim, oskuslikem, tumedam, praktilisim, edukaim, elavam, õnnetuim, õnnelikem, raskem, tragim, kalleim B. Kirjuta välja keskvõrde sõnavormid. Moodusta neist ülivõrde vormid. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

4.

A. Loe laused. Täida lüngad lühikese ülivõrde vormidega.

1. Maailma . sügavaim . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................. järv on Baikal. (sügav) 2. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ järv on Kaspia meri. (suur) 3. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................... jõgi on Niilus. (pikk) 4. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...... meri on Punane meri. (soolane) 5. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......... meri on Aasovi meri (madal) 6. Eesti . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .............. punkt on Suur Munamägi Haanja kõrgustikul (kõrge).

106

5.

A. Loe alg-, kesk- ja ülivõrdes sõnad. B. Ringita kõik õiged vormid. Algvõrre hea

vana

Keskvõrre

Ülivõrre

heam

kõige parem

parem

parim

parim

kõige parim

vanem

kõige vanem

vanim

kõige vanim vanim

pisike

pisem

pisim

pisikem

kõige pisim

pisikesem

kõige pisem kõige pisikesem

umbne

umbsam

kõige umbsam

umbsem

kõige umbsem

umbnem

umbseim kõige umbseim

õudne

õudsam

õudseim

õudsem

kõige õudseim kõige õudsam

kare

karem

kõige karem

karedam

kõige karedam karedaim

nüri

nürim

nüridaim

nüridam

kõige nüridaim kõige nürim

madal

madalam

kõige madalam

madalem

kõige madaleim madaleim 107

6.

Leia eelmisest harjutusest sobiv omadussõna ja võrdle kolme objekti või nähtust

igav

igav film

igavam film

kõige igavam film

madal

madal maja

.....................

.....................

.. . . . . . . . . . . .. . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . ......

.....................

.....................

.. . . . . . . . . . . .. . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . ......

.....................

.....................

7.

A. Täida lüngad vanasõnades, kasuta õiget käändevormi. Kui on võimalik, kasuta keskvõrret või ülivõrret.

1. Hirmul on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........ silmad (suur). 2. Hommik on õhtust . . . . . . . . . ................... (tark). 3. . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . hundil on ......................... rind (julge, rasvane). 4. Kus . . . . . . . . . . . . . . . . häda, seal ................... abi (suur, kiire). 5. . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . kassile hiir suhu ei jookse (magav). 6. . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . tükk ajab suu lõhki (suur). 7. . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . inimene annab järele (tark). 8. . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . kott ei seisa püsti (tühi). 9. . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . vesi, ............................ põhi (vaga, sügav). 10. Valel on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... jalad (lühike).

B. Selgita suuliselt vanasõnade tähendust.

8.

A. Loe laused. Pane sulgudes antud sõnaühendid sobivasse vormi. B. Kirjuta tekst vihikusse.

1. (Viisteist aasta) Laur töötas suvel (kohalik kaubaladu). 2. (Alaealine töötaja) on õigus teha kuni (kuus tund) tööpäevi. 3. Tema ülemus väitis, et (uus seadus) järgi ei pea enam vormistama (ametlik tööleping). 108

4. Laur sõlmiski ülemusega (suuline kokkulepe). 5. Lauri ülesandeks jäi (rasked kaubakastid) paigutamine (õiged riiulid). 6. Varsti nõudis ülemus Laurilt (erakorralised lisaülesanded) täitmist. 7. Ülemus ei arvestanud Lauri (selged vastuväited), et poisiga tehtud kokkulepped neid kohustusi ei sisalda. 8. Poisil ei olnud (ametlikud tõendid) oma väidete kinnitamiseks ja tal

tuli (üleplaanilised korraldused) täita. 9. (Riiklik seadus) tundes on noorel (turvaline tunne) tööturule sisenemisel. 10. Arvesta, et tööle asumisel on alati vaja sõlmida ja allkirjastada (kirjalik tööleping).

9.

A. Loe. Otsusta, kas joonitud sõnade vormid on õiged. B. Ütle õigesti. Põder

I osa 1. Põder on suur pruunilise värvusega imetaja. 2. Ta on kõige suurim maismaaimetaja Euroopas. 3. Elupaigana eelistab ta niiskemaid metsaalasid. 4. Põder on pikkadega jalgadega ja kõrgega turjaga vagur loom. 5. Kui nõrgimad pullid kuulevad tugevama häält, siis nad tavaliselt taganevad. 6. Kui tegemist on võrdväärlise või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligemale. 7. Võrdselikud pullid ristavad ka oma haralikke sarvi. 8. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemateta vigastusteta. 9. Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene. 10. Jahimehed ihkavad saada kõige uhkekasimaid trofeesid. 11. Loodusjasi vaenlasi on põdral vähe.

109

II osa 1. Põdrapullidel on haralikud sarved. 2. Reeglina ei kanna põdrad uhkseid sarvi aastaringselt. 3. Vanad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris. 4. Noorekad pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris. 5. Uuened sarved hakkavad kasvama aprillis. 6. Algul on neil pehmekad, luustumatad ja nahaga kaetud sarved. 7. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5-10 aasta vanuses.

C. Otsusta, mida said teada põdra kohta. Rühmita laused. Kirjuta lausete numbrid sobivale reale. 1. Välimus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 2. Elukoht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 3. Eluviis: .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 4. Järglased: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 5. Eluiga: .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

D. Kirjuta põdra välimust kirjeldavad laused vihikusse.

10.

A. Loe laused. Jooni omadust väljedavad sõnad. B. Otsusta, kas neid sõnu me selliselt kõnes kasutame. Vea korral ütle lause õigesti.

Metssiga 1. Metssea keha katab harjaseline karvkate. 2. Metssiga iseloomustab jässak kere ning pikad jalad. 3. Metsseal sünnivad heleda-triipudelised põrsad. 4. Pruunika või hallika värvuse saavutab siga esimeseks eluaastaks. 5. Isased on tavaliselt suured kui emased isendid. 110

6. Metssea tavaliseline eluiga on 9-10 eluaastat, kuid ta võib elada isegi kuni 25 aasta vanuseks. 7. Metssead on üldiselt öisega eluviisiga. 8. Päevasel ajal puhkavad nad varjulises kohtades. 9. Metssead on seltskondlikulised loomad, kes elavad suurte karjadena.

C. Otsusta, mida said teada metssea kohta. Rühmita laused. Kirjuta lausete numbrid sobivale reale. 1. Välimus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 2. Elukoht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 3. Eluviis: .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 4. Järglased: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 5. Eluiga: .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

D. Kirjuta laused õigesti vihikusse.

11.

A. Loe.

Sina tutvusid Joaniga internetis. Te vahetasite mõned kirjad ja otsustasite siis kohvikus kokku saada. Joan helistas sulle. Tüdruk teatas, et ta on kohvikus koos sõbrannaga. Joan kirjeldas, kuidas teda ära tunda.

111

B. Vaata pilti. Kirjelda tüdrukuid. Tüdrukute sarnased tunnused. ................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

Tüdrukute erinevad tunnused. 1. tüdruk: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... 2. tüdruk: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................................................... .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................

• Kumb neist võiks olla Joan? Sa kahtled. Esita küsimus, et saaksid täpsemalt otsustada? .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

• Mis on sinu arvates kahte tüdrukut kõige paremini eristav tunnus? .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................

C. Kirjelda ennast, nii et tüdrukud sinu ära tunneksid.

12.

A. Loe.

Õpetaja palus Martinil minna bussijaama nende uuele klassikaaslasele vastu. Martin ei olnud teda varem näinud, kuid õpetaja andis kaasa kirjelduse.

Meie uus kaaslane on pikakasvuline õpilane, tal on lühikesed tumedad juuksed, ta kannab teksapükse ja kapuutsiga heledat jopet.

112

Buss saabus ja sellelt astusid maha mitmed noored. Martin sattus segadusse.

B. Otsusta, kes on Martini uus klassikaaslane. Mis sõnad kirjelduses sind aitasid? Jooni need sõnad.

113

114 Ostis paki.

Kestis kui kaua? Sooritas mille? Ostis kui palju? Võttis mille?

• tegevuse aega

• lõpetatud tegevust

• hulka

• olendit, eset või nähtust, kellele/

Värvis mida? Kõnnib kus?

Toimub millal? Ei ole mida? Ostis mida? Ostis kui palju?

• kestvat tegevust

• tegevuse kohta (koos kaassõnaga)

• tegevuse aega (koos kaassõnaga)

• millegi puudumist

• ebamäärast hulka

• (koos arvuga) kindlat hulka

Osastav kääne

keda?, mida?

millele tegevus on suunatud

Sooritas hüppe.

Parkis kuhu?

• tegevuse kohta (koos kaassõnaga)

kelle?, mille?

Ostis kaks leiba.

Ostis leiba.

Ei ole paberit.

Toimub pärast aktust.

Kõnnib piki jõeäärt.

Värvis pilti.

Võttis jalgratta.

Kestis nädala.

Parkis maja ette.

Kelle/mille? oma

• omamist, kuulumist

Keldri põrand.

Tee uks (lahti)!

..... on suurlinn.

Liblikas lendas.

Sõnaühend

Omastav

millele tegevus on suunatud

mis?

On mis?

• tegusõna olema täpsustab tegijat

kes?, mis?

• olendit, eset või nähtust, kellele/

Kes lendas?

tegusõnaga

Küsimus koos

• tegijat või olijat

Käändevorm väljendab

Nimetav

küsimused

Kääne ja

kÄÄNdEVorMidE TÄHENdusEd

115

Kestab mis ajast? Vabanes mis seisundist?

Tegi millest? Rääkis kellest?

• tegevuse aega

• seisundist või olukorrast vabanemist

• ainet

• kellest/millest räägitakse

kellest?, millest?

Võttis kust?

• tegevuse kohta

On mis olukorras?

• seisundit või olukorda

Seestütlev

Toimub millal?

• tegevuse aega

Lükkusid mis aega?

• sihtaega

kelles?, milles?

Haigestus millesse?

• seisundit või olukorda

Toimub kus?

Suhtub kellesse?

• suhtumist kellessegi/millessegi

• tegevuse kohta

On kellesse?

• sarnasust kellegagi

kellesse?, millesse?

Seesütlev

Läks kuhu?

• tegevuse kohta

Sisseütlev

Rääkis näitlejatest.

Tegi kasepuust.

Vabanes valudest.

Kestab augustist alates.

Võttis korvist.

On valudes.

Toimub jaanuaris.

Toimub Tallinnas.

Lükkusid augustisse.

Haigestus leetritesse.

Suhtub loomadesse.

On välimuselt emasse.

Läks teatrisse.

116

• tunnust

küsitakse

• isikut, olendit, kellelt midagi saadakse,

kellelt?, millelt?

On mille poolest?

Sai kellelt?

Tuleb põllult.

Tuleb kust?

• tegevuse kohta

Läheb mis põhjusel?

• põhjust

Alalütlev

Läheb omal soovil.

On kuidas?

• seisundit, olukorda, viisi

On kasvult.

Sai vennalt.

On rahul.

On lenduril.

On kellel?

• isikut, eset, olendit, kellel/millel midagi on

Töötab põllul.

Läheneb sügisele.

kellel?, millel?

Läheneb mis ajale?

• aega

Jäid rahule.

On kus?

Jäid missuguseks?

• seisundit, olukorda, viisi

Ütles sõbrale.

• tegevuse kohta

Ütles kellele?

• isikut, olendit, kellele tegevus on suunatud

kellele?, millele?

Läksid põllule.

Alalütlev

Läksid kuhu?

• tegevuse kohta

Alaleütlev

117

Ei kasutata milleks? Sõitis milleni? Kestab mis ajani?

Töötas kellena? Unistas millal? Lamas mis seisundis?

• otstarvet

• tegevuse ruumilist piiri

• tegevuse ajalist piiri

• seisundis olemist

• tegevuse aega

• olukorda, milles viibitakse tegevuse viisi,

Rajav

kelleni?, milleni?

Olev

kellena?, millena?

Jooksis kellega? On missugune?

Töötas kuidas? Läbis mis ajaga?

• eseme või olendiga üheskoos olemist

• mingi tunnuse esinemist

• tegutsemise viisi

• tegevuse aega

kellega?, millega?

Rääkis kuidas?

• tegutsemise viisi

Kaasaütlev

On missugune?

• mingi tunnuse puudumist

kelleta?, milleta?

Jooksis kelleta?

• eseme või olendi puudumist

Ilmaütlev

• tegevuse viisi, otstarvet

Kasutas kuidas?

Teeb mis ajaks?

• tegevuse aega

kelleks?, milleks?

otstarvet

Muutusid missuguseks?

• kelleks või milleks miski saab või muutub

Saav

Läbis tunniga.

Töötas kätega.

On narmastega.

Jooksis koeraga.

Rääkis hääleta.

On narmasteta.

Jooksis koerata.

Kasutas lipsuna.

Lamas haigena.

Unistas lapsena.

Töötas müüjana.

Kestab laupäevani.

Sõitis raudteeni.

Ei kasutata mängimiseks.

Teeb esmaspäevaks.

Muutusid varemeteks.

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 118

.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 119

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................ 120